Kuu aega tagasi toimunud üle-Eestilisel hoolekande aastakonverentsil selgus tõsisasi, et Eestis on ligikaudu 200 000 omastehooldajat.

Kes on omastehooldaja? Kuigi Eestis sellist mõistet seadustes veel ei kasutata, ei vähenda see omastehooldajate tähtsust.

Omastehooldaja hooldab pereliiget või lähedast, kes haiguse, puude või muust erivajaduse tõttu vajab abi oma igapäevaelu toimingutes. Omastehooldus võib olla lühiajaline ja ajutine, kuid sageli vajab hooldatav ööpäevaringset järelevalvet ja hooldust . Hooldusvajadus võib välja kujuneda pikkamööda või olla tingitud ootamatust haigusest või õnnetusest.

Need inimesed, kes peavad hoolitsema lähedase eest rohkem, kui argipäeva pereelu nõuab, saavad häid nõuandeid käesoleva aasta alguses ilmunud “Omastehooldaja käsiraamatust”. Trükise andis välja mittetulundusühing Inkotuba koostöös Eesti Haigekassaga. Kuna tegu oli kordustrükiga, siis lisandus raamatusse mitmeid uusi ja vajalikke peatükke.

Raamat käisitleb teemasid, millega hooldajad-hooldatavad puutuvad igapäevaselt kokku:

• söömine,
• ravimite manustamine ja teave nende kõrvaltoimetest,
• turvalise keskkonna loomine kodus vältimaks kukkumisi,
• tualetitoimingud,
• sobilikud abivahendid,
• kuidas hoolitseda naha ja hügieeni eest ning vältida lamatisi,
• kuidas toimida siis, kui hoolealuse käitumine on haiguse tõttu muutunud,
• hooldajat säästvad tõstmis- ja ümberpaigutustehnikad.

Koduõendusteenus ja vaimne tugi
Pikemalt ja uue peatükina on täiendatud käsiraamatus kirjutatud haigekassa poolt rahastatud koduõendusteenusest kui tänapäevasest teenusest, mida osutatakse haigele tema kodus. Koduõde teostab arsti ettekirjutuse alusel haigele kodus talle määratud protseduure ja õendustoiminguid. Teenuse üks eesmärkidest on õpetamise ja nõustamise kaudu saavutada hooldataval ja perekonnal temaga iseseisev toimetulek. Hästi korraldatud koduõenduse korral on võimalik haige kiiremini haiglaravilt kodusele ravile kirjutada ja ennetada ka haiglasse tagasi sattumist. Koduõendusteenust vajav haige või tema lähedane peab võtma ühendust oma perearstiga. Teenusele saab suunata ka eriarst (neuroloog, kirurg, onkoloog jne). Õendusteenust saab alustada ka sotsiaaltöötaja või sotsiaalhooldaja, teavitades perearsti teenuse vajadusest. Koduõendusteenuse eest tasub Eesti Haigekassa. Ravimid, plaastrid jmt tuleb haigel või tema lähedastel endal osta.

Ööpäevaringne hooldamine paneb proovile hooldaja nii füüsiliselt, kui ka psühholoogiliselt. Raamatu üks autoritest, Tiina Tursman kirjeldab omastehooldaja ja omastehooldajate tugigrupi eestvedajana võimalusi ennetamaks läbipõlemist. Tähtis on leida enese jaoks väiksemaid hetki päevas, tegeleda oma meelistegevusega, külastada sõpru või kohtuda teiste omastehooldajatega, küsida abi puhkamiseks pereliikmetelt, sõpradelt-tuttavatelt, kohalikult sotsiaaltöötajalt. Oluliseks on hästi koosveedetud aeg hoolimata raskustest – nendest hetkedest kujunevad hiljem head mälestused, meenutused.

Omastehooldajad kohtuvad Tallinnas kord kuus
Küsimusi tekib koduse hooldamise korraldamisel väga palju ja täiendatud ning praktiline “Omastehooldaja käsiraamat” on siin abiks. Tallinna omastehooldajatel on käesoleval ja ka eelnevatel aastatel olnud lisaks võimalus osaleda iga kuu kolmandal kolmapäeval toimuval tugigrupi kokkusaamistel. Tavaliselt toimuvad kohtumised algusega kell 13.00 Endla 59 (Tallinna Puuetega Inimeste Tegevuskeskuses), kuid paar korda aastas tehakse väljasõite sh detsembris 2012. a. Esinema on kutsutud spetsialiste, näiteks sotsiaaltöötaja, psühholoog, jurist, muusikaterapeut jne. Novembrikuus otsustati ühiselt kokkusaamisi jätkata tuleval, 2013. aastal.

Pirjo Vaarmaa artikkel ilmus 14. detsembril Linnalehes.

Info:
Eestikeelne “Omastehooldaja käsiraamat” on tasuta ja kättesaadav kõikides tervishoiuasutustes ning MTÜ Inkotuba Tallinna nõustamispunktides: Hariduse 6, kabinet 3, tel 646 2121 ja Endla 59, II korrus, tel 678 2110. Vaata: www.kuivaks.ee

Info Tallinna omastehooldajate tugigrupi kohta: MTÜ Inkotuba, Pirjo Vaarmaa, pirjo@inkotuba.ee, www.kuivaks.ee, 55500290