Sooletegevuse häired

Inimese soolestik tühjeneb tavaliselt 8–72 tunni tagant.
Kõhukinnisusega on tegemist, kui soolestik tühjeneb harvemini või kui väljaheited on sedavõrd tahked, et roojamine on raskendatud. Tervetel täiskasvanutel esineb kõhukinnisust 1–6 inimesel sajast. Eakatel, vähe liikuvatel ja isutuse all kannatavatel inimestel esineb kõhukinnisust kaheksal inimesel kümnest.

Kõhukinnisuseks loetakse roojamist sagedusega vähem kui kolm korda nädalas. Kõhukinnisus võib esineda mitmete haiguste puhul, kuid võib olla ka lihtsalt üks mööduv sümptom, mis viitab soole talitlushäirele.

Kõhukinnisuse põhjused
Soolestiku tühjenemist mõjutavad oluliselt eluviisid. Kõhukinnisust põhjustavad vähene liikumine, toidu väike kiudainesisaldus ja ilmselt ka liiga vähene vedelikutarbimine.
Korduv roojamise tagasihoidmine võib samuti tekitada kõhukinnisust, sest soolestik harjub väiksema tühjendamisvajadusega.
Kõhukinnisust põhjustavad ka mitmed ravimid. Rooja muudavad tahkemaks tugevad valuvaigistid opiaadid. Teised samal moel mõjuvad ravimid on verapamiil, paljud psüühikaravimid, mõned Parkinsoni tõve ravimid, rauapreparaadid ja diureetikumid.
Kõhukinnisus võib esineda ka mõnede ainevahetushaiguste, nt kilpnäärme alatalitluse ühe sümptomina. Soolestiku tegevus on aeglustunud ka mõningate vaimsete häirete puhul, nt anorexia nervosa ja depressioon. Kõhukinnisus on samuti üks funktsionaalsete kõhuvaevuste sümptomeid.

 

Kõhulahtisus tähendab roojamist kolm või üle kolme korra päevas, kusjuures väljaheide on normaalsest vedelam. Üle kahe nädala kestnud kõhulahtisuse korral on tegemist kroonilise kõhulahtisusega.

Kõhulahtisuse põhjused
Kõhulahtisust põhjustavad viirus- ja bakternakkused, ravimite kõrvaltoime, vanemaealistel soole sopistustõbi ja selle ägenemine. Kui kõhulahtisus tekib korduvalt pikemaajalise kõhukinnisuse järel, võib põhjuseks olla jämesoolekasvaja.
Vedel tume väljaheide viitab seedetrakti verejooksule, sellisel juhul tuleb inimene toimetada kiiresti haiglasse.
Äge kõhulahtisus on ohtlik eelkõige vedeliku- ja mineraalainete kao tõttu organismis, sellest omakorda tekivad nõrkus, teadvusehäired, neerupuudulikkus, südame rütmihäired ja tüsistused. Eriti ohtlik on kõhulahtisus siis, kui sellega kaasneb iiveldus ja oksendamine ning inimene ei ole suuteline tarvitama (piisavalt) vedelikku.

 

Sooletegevuse häired
Uriinipidamatus ja roojainkontinents võivad olla tugevasti seotud põhjusel, et nende põhjustajaks on osaliselt samad protsessid.