NB! Konto number ja ettevõtte nimi on muutunud!

Uriinipidamatuse tüübid

Uriinipidamatuse sümptomid võivad nende meditsiinilistest põhjustest tingituna olla erinevad. Sellest hoolimata tuleks uriinipidamatust käsitleda alati tervisehäire, mitte haiguse enesena.

Stress-uriinipidamatus – tahtest sõltumatu, tekib seoses füüsilise koormusega

Kõige sagedamini põhjustab seda vaagnapõhja-  või sulgurlihaste nõrgenemine või menopaus ning sellist uriinipidamatuse vormi esineb kõige sagedamini sünnitanud naistel. Kõhuõõne ja põie summaarne rõhk kasvab suuremaks sulgurlihase vasturõhust ning põielihas ei tõmbu kokku. Tahtmatut uriinipidamatust esineb näiteks siis, kui rõhk kõhuõõnes köhimise või aevastamise ajal järsku suureneb.

Sunduriinipidamatus – tugev urineerimistung tekib kiiresti ja jõulisena

Sunduriinipidamatuse puhul tekib tugev urineerimistung, mis ei ole seotud pingutusega vaid tahtest sõltumatu põielihaste kokkutõmbega. See on tingitud põieseinalihase ülitundlikust reaktsioonist ning selle puhul võib põis enne WC-sse jõudmist täielikult tühjeneda. Sümptomid ja raskusaste võivad muutuda, võib esineda ka täiesti häireteta perioode. Põhjuseks võivad olla muu hulgas kuseteede põletikud, põiekivid või -kasvajad, ning eesnäärme vohamine, samuti ärrituste tugevnemine, urineerimisrefleksi nõrgenemine.

Ülevoolu-uriinipidamatus ja tilkumine – pidamatus tekib põie täitumisel

Ülevoolust tingitud uriinipidamatuse puhul hakkab uriin üleveninud põiest välja voolama kohe, kui põiesisene rõhk ületab sulgurlihase rõhu. Meeste puhul takistab põie tühjenemist sageli suurenenud eesnääre. Põhjuseks võivad olla ka urineerimisrefleksi nõrgenemine ja harva ka mehhaaniline takistus.

Segauriinipidamatus

Segauriinipidamatuse all mõeldakse stress- ja sunduriinipidamatuse kombinatsiooni.

Järeltilkumine – tekib kusejuha kudede lõtvumisel

Esineb igas eas meestel, rohkem ülekeskealistel. Kudede lõtvumise tõttu ei pöördu kusejuhasse jäänud uriin tagasi põide, vaid tilgub mõne aja pärast pükstesse.

Roojapidamatus

Roojapidamatuseks loetakse iseeneselikku roojamassi eritumist. Sellel võib olla mitmeid põhjuseid, näiteks vaagnapõhja- või sulgurlihaste vigastused, mitmesuguste lõikuste järelmõjud või raske kõhukinnisus.