Lääne-Tallinna Keskhaigla, närvihaiguste keskuse ülemõde

Haridus: 1981-1986 õppis TRÜ-s ravi erialal. 2005-2007 õppis Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis õenduse erialal.

Ametikäik: Õena töötanud juba 20 aastat. 1986-1997 a. töötas Põlva Haiglas kirurgia osakonnas õena ja vanemõena. Alates 1999. a. töötab Lääne-Tallinna Keskhaiglas.

Töötab Sclerosis Multiplex-i keskuses õena, kus nõustab ja ravib neurogeensete põie- ja soolestikuprobleemidega patsiente. Tal on lisaks haiglas olevate patsientide nõustamisele igal nädalal ka oma ambulatoorsed vastuvõtud, kus muuhulgas käib ka palju erinevate põie- ja sooletöö häiretega inimesi.

Küsimus:
Minu 80-aastasel emal on tekkinud selline probleem. Kui tal tuleb kakahäda, peab kohe minema, kannatada üldse ei jõua. Tal on juba paar korda ka püksi tulnud, kuna ei jõua nii ruttu WC-sse. Väljaheide on muidu normaalne, pole vedel. Mingeid valusid ega muid sümptomeid pole. Millest see võib olla tingitud ja kas on midagi selle leevendamiseks?

Vastus:
Tere, sellel, miks inimesed ei suuda väljaheite väljutamist kontrollida, võib olla väga erinevaid põhjuseid ja väga raske on seda antud juhul hinnata, kui ei tea konkreetsest inimesest rohkem, kui vanust. On erinevaid haigusi-seisundeid, mis raskendavad nii väljaheite kinnihoidmise võimet kui isegi ka õigel ajal sooletühjendamise vajaduse äratundmise võimet, nii et inimesed seetõttu ei jõua õigeks ajaks tualetti. Ka mõned ravimid või isegi toit võivad seda soodustada, samuti vanemas eas aeglasemaks muutunud liikumine. Nii et hea oleks tegelikult täpsemalt konkreetne olukord läbi arutada ja leida võimalikke teid selle leevendamiseks.

Kindlasti oleks abi ka püksmähkmete kasutamisest, sest kui isegi nn.õnnetusi juhtub, on sellega veidi kergem-mugavam toime tulla.
Nõustamiseks võib tulla ka minu vastuvõtule Lääne-Tallinna Keskhaigla SM keskusesse, vajalik eelregistreerimine telefonil 6 507 397.

Lugupidamisega, Inga Zopp

 

 

 

 

 

 

 

Küsimus:
Olen 22 aastane, mind on vaevanud juba lapsest saati mure. Nimelt teatud eas tekis kõhukinnisus (ei ole kindel) ning oli tunne, et peaks põit tühjendama, aga kuna seda ei olnud võimalik teha, sattusin paanikasse. Hiljem kui sain WCsse siis ei tulnud sealt midagi, kuid tunne, et vaja urineerida jäi alles. Kuni tänaseni ei suuda viibida kuskil, kui ma ei saa olla kindel, et mul ei ole võimalik koheselt vajadusel põit tühjendada ning seda enam tekib ka urineerimise vajaduse tunne. See häirib mu elu juba väga ning reisimise plaanid seetõttu ka maha matnud. Üldiselt olen täiesti terve, günekoloog on üle vaadanud ja vereanalüüsid ei ole midagi näidanud. Kas on võimalik saada tagasi kontroll ja kuidas? Kas tegemist võib olla täiesti psüühilise häirega? Kelle poole peaksin pöörduma? Tahaks sellele lõppu teha ja normaalselt elu nautida.

Vastus:
Selleks, et selgitada välja, kas Teil on tõesti põie tühjenemise häire või on tegemist mõnel muul põhjusel ärritunud põiega ja selle tulemusena sagedasema või raskendatud urineerimisega, võiksite tulla minu vastuvõtule, kuna lihtsalt kirjas toodud andmete põhjal ei saa seda öelda, samuti ei saa niimoodi ka nõu anda, kuidas olukorda Teie jaoks kergemaks teha. Olen põieõde ja minu vastuvõtt toimub Tallinnas Paldiski mnt.68, 10.korrusel SM keskuses, registreerida saab vastuvõtule telefonil 6 507 397, kaasa oleks hea võtta ka perearsti saatekiri.

Lugupidamisega,

Inga Zopp

 

 

 

Küsimus:

Tere! Mul mure selline, et pissimise kateeter on ligi 2-kuud olnud. Eile võeti ära ja öeldi, et põis on natuke tundlik, kuid mul on siiani meeletu valu ja põiest ei tule praktiliselt midagi. Mida teha ja kuidas käituda?

Vastus:

Tere, kui peale püsikateetri eemaldamist ei õnnestu urineerida, siis tundub, et põis ei tühjene iseseisvalt ja seetõttu peab ära õppima ühekordse enesekateteriseerimise, et vajadusel põit niimoodi tühjendada. See protseduur iseenesest pole midagi väga keerulist, vajab lihtsalt selgeks õppimist. Kui sageli peaks seda tegema ja kuidas taastub iseseisev urineerimine, saab otsustada alles siis, kui enesekateteriseerimist on mõnda aega tehtud, kuna sageli see aitab kaasa normaalse urineerimise paremale taastumisele. Kindlasti peab jälgima ka piisavat vedelikutarbimist, 1,5-2 l päevas, kuna see hõlbustab põie tööd.

Soovitan tulla enesekateteriseerimise õppeks minu vastuvõtule Lääne-Tallinna Keskhaigla SM keskusesse, eelregistreerimine tel. 6 507 397, soovitav kaasa saatekiri põieõe vastuvõtule.

Lugupidamisega, Inga Zopp

 

 

Küsimus: Pöördun teie poole suure murega, mis on muutnud minu elukvaliteedi ja selle olemuse nii raskeks, et lihtsalt pole enam jõudu ja tahtmist jätkata.
Nimelt olen külastanud palju urolooge, naistearste ja ka psühhiaatrit, kuid minu probleemile pole leitud lahendust.
Probleem põiega on kestnud juba 6-7 aastat. Põis laseb uriini läbi ja nii ma pean olema päevad läbi märgade pükstega. Põiele surub miski nii tohutult peale, et pean wc-d külastama päevas 20-30 korda, öösiti vähemalt 15 korda. Pole võimalik kuskil käia, kus ei asu läheduses wc-d. Pean end kogu aeg pesema, sest pesu on uriinilõhnaline ja peab riideid isegi paari tunni tagant välja vahetama. Öösiti surub nii tugevalt peale, et kui ärkan, siis ei suuda enam kannatada ja pean kohe jooksma tualetti, sest tunnen, et enam ei kannata välja. Kui wc-s ära olen käinud, pean sinna minema veel 2-3 korda, kuna jääb jääkuriin ning ma tunnen, et põis ei tühjenenud korralikult. Lisaks tilgub pärast wc-s käimist kohe pükstele. Mulle on tehtud uroloogide poolt kõik testid ja väidetakse, et kõik on korras ning ei osata enam lahendust pakkuda. Naistearst on samuti uurinud minu seisukorda ja pole leidnud ühtegi problemaatilist kohta.
Lõpuks suundusin psühhiaatri juurde, kes manustas mulle aasta aega antidepressiante, mis seda probleemi leevendaksid. Kogu see aasta on olnud tegelikult ilma igasuguse tulemuseta ja lihtsalt vaevanud minu organismi. Seega olen viimaks nii suures stressis, et ei oska enam kuskilt abi leida. Raske on elada ja olla inimeste seas, kui kog uaeg pean käima wc-s ning pole mingit lootust, et see probleem järgi annaks. Olen teinud sporti ja see aitab ainult ajutiselt ehk üheks õhtuks (leevendab olukorda). Ma ei joo palju vedelikku ja kui ma joon, siis kohe automaatselt pean külastama wc-d. Vaagnalihaste harjutused ei ole aidanud midagi. Enne seda probleemi 6 aastat tagasi mul polnud alakõht nii suur, aga nüüd on vajunud suureks ja isegi spordi tegemisel see kuidagi ei lähe väiksemaks. Ei oska enam kuskilt abi otsida ja sellepärast pöördusin teie poole, kuna te olete mu viimane lootus.

Vastus: Sagedase urineerimise ja uriini lekkimise põhjuseks võib tõesti olla jääkuriin ehk teisisõnu asjaolu, et hoolimata sagedasest urineerimisest põis ei tühjene korralikult. Samas võib olla tegemist ka nn üliaktiivse põiega, mis tekitab samu sümptomeid. Et selgitada välja, millega on täpselt tegemist ja kuidas oleks võimalik Teid aidata, soovitan tulla minu vastuvõtule Tallinnas Paldiski mnt 68, 10. korrusel SM keskusesse. Registreerida ette tel.6 507 397 põieõe vastuvõtule, kaasa soovitavalt perearsti saatekiri.

Miks hakkab alakõht valutama,kui pissihäda kinni hoida? Vahel on kohe nii, et kui peab pikka aega kinni hoidma, sest pole võimalik WC-sse minna, hakkab nii hirmusasti valutama kõht ja valu lööb igale poole üla- ja alakõhtu? Nii olnud juba aastaid. Kas see on normaalne või peaks seda perearstile rääkima?
Vastus: Ebaselgeks jääb, mida Te mõtlete pikaajalise kinnihoidmise all, arusaamine sellest võib inimeste puhul olla väga. Reeglina, kui inimesel tekib urineerimistung, on see märguanne sellest, et põis on täis ja on vajalik uriin väljutada. Kuna uriini tekib neerude töö tõttu põide pidevalt juurde, siis urineerimistungi pikaajalisel kinnihoidmisel täitub põis järjest rohkem ja mõnedel juhtudel võib selline ületäitumine anda märku ebamugavus- ja isegi valutundega, kuna põis peab venima üha enam, et uriini ära mahutada. Seetõttu on soovitav pissihäda mitte väga pikaajaliselt kinni hoida. Reeglina pole sellisel puhul tegemist mingi põieprobleemiga, kuid loomulikult võite kontrolli mõttes oma perearstile sellest rääkida, et olla kindel, et sellega pole seotud mingit muud probleemi.

Olen M 23.a. Aastaid olen pidanud liialt tihti WC vahet jooksma, vahel iga 5-10 min tagant. Kui ma rahulikult kodus magan või pikali olen ja mõtetega mujal, siis ei aja pissile, kuid pidevalt on mul ärevuse tunne ning sellega kaasneb meeletult tihti pissil käimine. Eriti lööb see siis välja, kui on kuhugi minek, kus pole WC-d ligidal või pikem sõit, kus pean üle 1 h autos istuma. Vedelikku üritan mitte väga palju juua, kuid paratamatult kulub seda ja see aina suurendab pissil käimist. Põiepõletikku mul pole ja neerud olevat ka korras olnud. WC-s käies pole mul kunagi tulnud suuremat põietäit, alati tuleb kiire survega mõni sirts ja kõik, kuid tunne on selline, et põis tühjaks ei saanud. Olen üritanud kinni hoida ja kannatada, aga minu puhul ei õnnestu see kunagi ja natukese aja pärast hakkab alaselg juba valutama suure kinnihoidmise peale. Kas on asi minu ajus/mõtlemises kinni või see olla midagi hullemat? Kas on sellisele asjale mingit lahendust, mida saaksin ise ette võtta või peaks kindlasti arsti juurde pöörduma?
Vastus: Kindlasti pole sage urineerimine mõtlemises kinni, vaid sagedase urineerimise põhjuseks võib tõesti olla põie mittetäielik tühjenemine, mistõttu uus urineerimistung tekib väga kiiresti peale eelmist korda. Et selgitada välja, kas see võiks nii olla, võiksite tulla minu vastuvõtule LTKH Meremeeste haiglasse Paldiski mnt 68, 10. korrusele, ette registreerida tel 6 507 397. Saame üle kontrollida jääkuriini võimaliku esinemise, samuti mida Teie põieprobleemi puhul ette võtta.

Mul on sage urineerimine, aga leket kunagi ei ole. Valus ka mitte. Olen 31aastane, sünnitanud pole. Probleem on umbes 3 aastat. Kõik analüüsid korras (uriin, veri ja igasugu bakteriproovid), tehtud ultraheli. Günekoloog kinnitas, et naisteasjades asi pole ja põletikku ka kuskil pole. Käin ööpäevas keskmiselt 13 korda, sh ca 3 korda öösel. Aga on ka öid, kus käin 6 ja 7 korda. Ei joo palju (söök + ca 3 klaasi vedeliku päevas). Endale tundub, et surve on natuke nõrgem kui võiks. Samas võin häda kannatada ka nt 4 tundi, aga siis tõesti kannatan (st pissihäda ei muutu väljakannatamatuks, aga kui tekib, siis ei lase end unustada enne, kui käidud). Ja olen täheldanud, et psühholoogiliselt raskel perioodil on asi hullem. Enne menstruatsiooni ja selle ajal on ka intensiivsem. Arstid ei oska enam midagi öelda. Kas mu probleemi põhjus võib olla pigem mingite lihastega seotud või neuroloogiline või psühholoogiline? Või koguni hormoonidega seotud? Ühest kohast lugesin, et võiks proovida hakata pissimiste vahet pikendama kunstlikult – kas see on ohutu? Või oskate nimeliselt soovitada mõnda arsti?
Vastus: Kuna põiepõletikku, mis võib olla sagedase urineerimise põhjuseks, Teil ei ole, võib põhjuseks olla nn jääkuriin ehk siis põie mittetäielik tühjenemine, mille tulemusena jääb peale urineerimist põide osaliselt alles uriini ja seetõttu täitub põis kiiremini ja vajadus uuesti urineerida tekib samuti kiiremini. Et kindlaks teha, kas põhjuseks võiks olla jääkuriini olemasolu, soovitan Teil tulla minu vastuvõtule Lääne-Tallinna Keskhaiglasse, Paldiski mnt.68, 10. korrusele, ette registreerida telefonil 6 507 397, vajalik perearsti saatekiri. Kohapeal saan täpsemalt Teie probleemiga tegeleda ja samuti teha uuringu jääkuriini kontrollimiseks.

Olen 53 a. naine. Viimasel poolel aastal on mul tekkinud väljaheitepidamatuse probleem. Mul on häbi tööle minna, kui kaka on püksi tulnud nii, et määrib pealmisi riideid. Kannan juba mõnda aega tagavarapesu kogu aeg kaasas. Aga pehmemat sorti kaka määrib rohkem, kui ainult pesu. Mul rebenes 2. sünnitusel pärak. Kuni 52-eluaastani sulgurlihas pidas enam-vähem. Olen selle aasta jooksul käinud 2 korda proktoloogi vastuvõtul, arst teab olukorrast. Tehti ka pärasoole uuring (Tallinna Meremeeste haiglas) – niisiis vähiga või kasvajatega tegemist pole. Kui kõht on kinnisem, siis on mul algul valus kakada. Kuidas ja kust ma kaka pidamatuse puhul abi saan?
Vastus: Väljaheite lekkimist soodustavad nii pärakuga seotud probleemid kui ka soolestiku töö ise. Selleks, et saada probleem paremini kontrolli alla, soovitan Teil tulla minu vastuvõtule Tallinnas, Paldiski mnt 68, 10. korrusel SM keskusesse, kuna siinkohal kõigi tegevuste kirjapanek läheks pikaks. Registreerida saate minu vastuvõtule telefonil 6 507 397.

Olen 23aastane naine ja probleemiks on pidev põie pakitsustunne ja pidev vajadus urineerimas käia. Kui käin WC-s ära, on selline tunne, et põis ei saanud päris tühjaks. Kuna kogu aeg on selline imelik tunne, olen pidevas kartuses, et võib uriini lekkida. Iga väiksema imeliku tunde peale jooksen WC-sse kontrollima või istun niikaua, kuni midagi ikka tuleb.Turvatunde pärast olen juba pikemalt kasutanud hügeenisidemeid, kuid isegi siis ma kardan, et läheb ka riietele, kuigi side on valge. Kardan juba väljas käia ja hoian omaette. Olen vist muutunud ka juba väga neurootiliseks. Koguaeg kontrollimas käies ja nähes et side puhas, hakkan ma mõtlema, et vb ikka on sinna uriini eritunud ilma, et ma seda näeksin. Kas uriin on ikka valgel sidemel silmaga eristatav? Kahtlustan endal ka mingilmääral uriinipidamatust, kuna naerma pahvatades on juhtunud, et on tilk tulnud ja koguaeg on suur vajadus WC-sse minna. Perearst tegi proovid, mis näitasid vaid, et joon vähe vedelikku. Günekoloogile on aeg kirja pandud, aga sinna veel aega ja loodan saada teilt vastuseid, et oma eluga edasi minna. Praegu mind valdavad vaid sellised tunded, et olen nii rõve inimene ja ei suuda sellega leppida. Kas on üldse võimalik, et inimesel lekib alatasa kontrollimatult uriini, näiteks isegi pesemise ajal. Mõtlen selle peale koguaeg ja ei suuda enam vahet teha…
Vastus: Kui esineb pidev uriinipakitsuse tunne, võib probleemiks olla põiepõletik, aga mõnikord ka reaalselt põie tühjenemise häire. Kindlasti mõjutab põie tööd ka liiga vähene vedelikutarbimine, seega peaksite jälgima, et kindlasti jooksite piisavalt, vähemalt 1,5-2 l päevas, kuumade ilmadega rohkemgi.
Saan aru, et perearst on uriinianalüüsi teinud ja sellega põletiku välistanud. Et selgitada, kuidas põis urineerimise järgselt tühjeneb ja kas sinna jääb midagi, mis põhjustab pakitsust või uriini leket, oleks vajalik kontrollida jääkuriini. See on lihtne ultraheli abil teostatav uuring. Kuivõrd Teil esineb ka uriiini tahtmatut lekkimist, oleks soovitav tulla vastuvõtule, mille käigus saame täpsemalt üle kontrollida Teie kaebused ja ka jääkuriini koguse välja selgitada. Vastuvõtule registreerimiseks helistage numbril 6 507 397, vajalik oleks ka perearsti saatekiri.

Mida ette võtta lapse (1a.5k) sisemise hemorroidiga? Kas oskate soovitada ravi või anda nõu, kelle poole võiks pöörduda Tallinnas (võib ka Tartus)?
Vastus: Kui lapsel on kõht kinni, siis kindlasti peate jälgima, et laps saaks piisavalt vedelikku, see aitab hoida väljaheidet pehmemana. Sageli on hemorroidide tekke põhjustajaks pikemaajaline kõhukinnisus, kuid kuna kõne alla võivad tulla ka muud tervisega seotud probleemid, soovitan Teil oma perearstile pöörduda ja vajadusel saab ta suunata Teid edasi teiste spetsialistide vastuvõtule.

Olen 77a vana Saare naine. Probleem kakamisega, paar aastat tagasi algas. Peaaegu iga päev pärast kakamist toimub nn.järelmäärimine. Kord kuus ka öösel. Väljaheide pehme, mitte kõva ja ei ole ka vesivedel. Kõhukinnisusega pole probleemi olnud. Pärak ja kusiti sügelevad, tihti kõhuvalu nabapiirkonnas. Olen vererõhuhaige. Günekoloogiliselt korras (esineb kuivust, määrin Linoladiooliga). Sooleuuringutel leiti veenikomud, mis probleeme ei tekita. Samuti tehtud ultraheli (korras). Vaagnapõhjalihaste harjutustega tuttav ja aeg-ajalt teen neid. Perearst uriini ega mustuse proove pole võtnud. Kirurg määras UROFLOW 2 tabletid (toimeaine tolterodiin 2mg) 2 x päevas. Seda ravimit pole veel ostnud (kallis) ja mõtlesin mandritohtritega nõu pidada, mis määrimise vastu aitaks ja kas soovitate Uroflowd ikka sööma hakata? Vaatamata sellele, et matsin kaks aastat tagasi oma mehe, söögiisuga probleeme pole, küll aga võtsin kaalus 5 kg alla. Olen liikuv, lühemat kasvu, veel energiat täis kõhn vanamutt ja jään Teie vastust ootama!
Vastus: See, et peale soole tühjendamist esineb järelmäärimine, on tavaliselt tingitud sellest, et pärasool ei tühjene korralikult ja tõenäoliselt ka päraku sulgurlihased on mõnevõrra nõrgenenud ja väljaheide “lekib läbi”, sagedamini esineb seda kõhukinnisuse või -lahtisuse korral. Ka võib sooletööga probleeme esineda seoses pärasoolehaigustega. Kuivõrd Teie kirjast saan aru, et ei kõhukinnisust ega -lahtisust Teil ei esine, soovitaksin pöörduda proktoloogi vastuvõtule, kes saab probleemi täpsemalt uurida ja vastava ravi korraldada.

Kui on tugev urineerimistung ja ma juhtun kogemata kas aevastama või köhatama, siis on kogu piss püksis. Vahel juhtub ka, et hakkan WC poole minema, aga poolel teel põis ei suuda enam uriini kinni pidada. Urineerimine on vahel ka valulik. Vahel on enne WC-sse minekut alakõhus tugev lõikav valusähvatus. Vahel on tunne, et on tugev pissimisvajadus aga WC-sse jõudes tuleb ainult väike hulk. Selline tunne, et kogu uriin ei tulnud urineerimisel välja. Päeval käin WC-s 4-5 korda ja öösel 2-3 korda. See ei esine mul tihti, aga nädalas korra kindlalt. Haigusena põen veel epilepsiat ja tarvitan krampidevastaseid ravimeid depakine chrono 500 mg ja rivotril 2mg. Infolehes on märgitud, et ravim võib tekitada voodimärgamist ja tihenenud urineerimist. Olen epilepsiaravimit võttes muutunud ka ülekaaluliseks. Kodus on pidev stress ja depressioon. Häbitunne on kõigi, nii elukaaslase kui ka ämma ees ning elukaaslase sugulaste, ise juba nii vana (26) ja ikka selline probleem. Elukaaslane pole küll midagi halba öelnud (ta on seda iga kord märganud, kui see on juhtunud), kuid ikkagi on häbi ja piinlik ning kogu intiisus ja romantilisus kaob, kui see jälle juhtund on. Sooviks väga teada, mida ette võtta ja miks see minu vanuses siiski veel esile lööb? Kas on mingit ravi ja kui kallid need ravid on? Kas lõpuks on lootus sellest igaveseks vabaneda?
Vastus: Köhimise-aevastamisega kaasnev uriini lekkimine on sageli seotud põie sulgurlihaste ja seega ka vaagnapõhjalihaste nõrkusega, mistõttu pingutusel lekib uriini välja. Sellisel puhul on abi vaagnapõhja lihaste treeningust. Kui aga esineb ka sagedast (öist) urineerimist ja samas põietühjendamisraskusi, siis võib arvata, et põide jääb jääkuriini. Sellisel puhul saab kasutada ravimeid kombineerituna teiste ravivõtetega. Kuna ravikäsitlus erinevate põieprobleemide korral on erinev, soovitan tulla minu vastuvõtule, kus saab välja selgitada, millised probleemid täpsemalt on, ja siis ka vastavalt Teid abistada. Registreerida saab telefonil 6 507 397 ja vajalik oleks ka perearsti saatekiri. Ja kindlasti on võimalik neid põieprobleeme oluliselt enam kontrolli alla saada.

Meie peres on 77aastane voodihaige (insuldiga) naine, kellel on üks külg halvatud. Probleem ei ole pidamatus, kuid tal on ööpäevaringselt urineerimisvajadus ca 2-3 tunni tagant. Teda on siis vaja aidata potile. Vedelikku tarbib vähe ja uriinikogused on väikesed. Siit kaks küsimust.
1. Nii vähese vedelikutarbimise korral tundub sage (öine) urineerimisvajadus ebaloogilisena. Kas on mingeid lahendusi, mis aitaksid veidigi pikemalt vastu pidada?
2. Mähkmeid me pole saanud kasutada, sest ta nahk ei ole neid talunud, kuigi kreemitame, geelitame ja hooldame. Kurdab, et mähe juba enne märjaks saamist ajab hauduma, tuliseks ja teeb naha valusaks. Kas on olemas mingist ekstra õhulisest-“hingavast” materjalist mähkmeid, mida võiks veel proovida?

Vastus: Sagedasel urineerimisel võivad insuldijärgselt olla erinevad põhjused, mida lihtsalt kirja teel on raske eristada, samas aga oluline teada saada, sest ravikäsitlus on erinev. Võib esineda nn. üliaktiivset põit, see tähendab, et urineerimistung tekib tavapärasega võrreldes oluliselt sagedamini, sealjuures ka öösiti. Samas võib esineda aga ka põie mittetäielikku tühjenemist (osa uriini tuleb välja, osa aga jääb põide alles, selle võrra täitub põis kiiremini ja tekib ka kiiremini vajadus uuesti urineerimiseks). Inimene ise enamasti jääkuriini ei tunne, nii et subjektiivselt ei pruugi ta aru saada, kas põis tühjenes täielikult. Ka põiepõletik võib urineerimist sagedasemaks muuta. Vähesem vedelikutarbimine kindlasti olukorda ei paranda, sageli vastupidi, põiekaebused võivad isegi süveneda. Kuna ravi on erinev, siis selleks, et osata Teile nõu anda, peab üle kontrollima jääkuriini koguse põies ja tegema uriinianalüüsi, alles siis saab välja selgitada probleemi põhjuse ja seda vastavalt ravida. Üliaktiivse põie ja ka põiepõletiku puhul saab kasutada ravimeid, suure jääkuriini koguse korral on vaja see aeg-ajalt kateetriga välja lasta. Nii et soovitan Teil arsti poole pöörduda ja vastavad uuringud ära, vajadusel saab tulla ka minu vastuvõtule. Vastuvõtule registreerida telefonil 6 507 397, vajalik perearsti saatekiri.
Mis aga puudutab mähkmeid, siis tänapäeval on olemas väga erineva tegumoe ja materjaliga mähkmeid. Ka õhku läbilaskvaid ja nahasõbralikke. Parima ülevaate saamiseks soovitan pöörduda Inkotuppa, kus on väga lai mähkmevalik. Inkotubade aadressid ja lahtiolekuajad leiate www.kuivaks.ee lehelt.

Multiskleroosihaigel hakkas püsikateeter halvasti läbi jooksma ja tekkis põies ülejooks, siis vahetasime selle ära ja uus kateeter jookseb ka läbi. Kas peaks 16-se kateetri vaheama 18-se vastu välja?
Vastus: Kui kateeter ka peale vahetamist ei tööta hästi, on sageli põhjuseks põies olev põletik, mille tõttu uriin muutub nn. sogaseks. Kui sinna lisada ka asjaolu, et inimesed reeglina tarbivad liiga vähe vedelikku, siis kõik see kokku põhjustabki kiire kateetrite umbumise. Ainult suurema numbriga kateetri vahetamisest sageli ei aita, ka veidi jämedam kateeter saab kiiresti ummistuda, kui esinevad seda põhjustavad probleemid. Antud situatsioonis soovitan kindlasti teha uriinianalüüs ja kui esineb põletik, siis seda ravida (retsepti saab ka perearsti käest), samuti on äärmiselt oluline piisav vedelikutarbimine. Püsikateetritega inimesed peaksid päeva jooksul tarbima vedelikku orienteeruvalt 2 l. Ja loomulikult on lubatud ka 1 suuruse võrra suuremat kateetrit kasutada, aga enne seda soovitaksin siiski põletiku välja ravida ja vedelikutarbimise korda saada ja alles siis hinnata, kas üldse ongi vaja jämedamat kateetrit kasutada.

Olen 20aastane neiu. Pean käima väga tihti WC-s; kui ära olen käinud, tunnen juba 10 minuti pärast, et põis on jälle täis ning pean taas minema. Günekoloogiliselt on kõik korras uriinianalüüs ka. Mida teha?
Vastus: Teie kirjast on raske aru saada, kas probleem on äkki tekkinud või juba ammune. Äkki tekkinud sagedase urineerimistungi põhjuseks on sageli põiepõletikud. Uriinianalüüs ise võib isegi suhteliselt korras olla, sest kui põie tühjendamine on väga sage, ei pruugi mõnikord mikroobide piisavat kasvu analüüsis näha. Samas võib probleemiks olla nn.üliaktiivne põis (ehk siis urineerimistungi tekkimine kiiremini, kui oleks normaalne), aga ka põie ebaefektiivne tühjenemine (kui peale WC-s käimist jääb siiski osa uriini põide alles ja seetõttu täitub põis kiiremini ja siis ka urineerimistung tekib kiiremini). Kas põide jääb jääkuriini, inimene ise enamasti ei tunne. Kuna ravi on erinevate põhjuste korral erinev (kuigi sümptomid võivad sarnased olla), ei saa õige ravitaktika suhtes otsustada enne, kui olete käinud kas uroloogi juures või minu vastuvõtul kontrollis. Minu vastuvõttudele saab registreeruda telefonil 6 507 397 ja vajalik oleks ka arsti saatekiri.

Olen määrinud hemorroidile saialillesalvi peale ja ikka ei aita. Kuidas ennetada hemorroidide tekkimist? Kui soovin tulevikus veel 1 last, kas siis tekivad uuesti hemorroidid?
Vastus: Hemorroidid ehk päraku veenikomud on pärasoole lõpposa ja päraku piirkonna veenilaiendid, millede tekkimist põhjustab rõhu tõus pärakupiirkonna veenides. Sageli on põhjuseks kõhukinnisus ja sellega kaasnev pressimine, raskuste tõstmine, pikaaegne istumine või seismine, rasvumine, rasedus ja sünnitus. Ravi võib olla nii konservatiivne ehk ravimitega kui ka operatsioon.
Milline ravi oleks Teile sobivaim, seda saab kõige paremini otsustada kirurg-proktoloog, kelle vastuvõtule soovitaksin pöörduda. Sageli pole siiski operatsiooni vajalik teha, saab kasutada apteegist saadavaid käsimüügiravimeid (küünlaid ehk suposiide või salve), mis vähendavad valu ja põletikulist protsessi. Proktoloog saab vajadusel soovitada ka teisi ravimeid. Samuti võib teha paar korda päevas sooja veega istevanne, mis leevendab kihelust, ärritust ja sulgurlihase spasme.
Hemorroidide profülaktikas on esmane õige toitumine, toit peab olema mitmekesine ja täisväärtuslik, samuti peab tarbima piisavalt vedelikku (vähemalt 1,5 l päevas). Väga tähtis on kõhukinnisuse vältimine.
Soovitav on süüa kiudaineterikast toitu. Piisava koguse veega tarvitatult pehmendavad kiudained roojamassi, vähendades sellega survet veenikomudele. Füüsiline koormus aitab lisaks vähendada rõhku veenides ja hoida ka kehakaalu kontrolli all. Vältida tuleks pikaajalist istumist ja seismist. Tualettiminekut on soovitav mitte edasi lükata ja soole tühjendamisel vältida tugevat pressimist.
Kas järgmise raseduse ajal ka hemorroidid probleemiks on, on raske ennustada, kuid raseduse ajal suurenenud surve tõttu pärakuveenidele on hemorroidide tekke riski kindlasti suurem.

Kas oleks võimalik kusagilt teada saada nende toiduainete loetelu, mida on keelatud süüa kroonilise soolestikupõletiku korral raskel haigel?
Vastus: Teie kirjast on raske aru saada, millise soolestikuhaigusega täpselt tegemist on. Põletikulise soolehaigusena käsitletakse sageli koos Crohni tõbe ja haavandilist koliiti. Põletikulise soolehaiguse täpsed põhjused on teadmata. Arvatakse, et tekkes on olulised pärilik eelsoodumus, teatud keskkonnamõjurid, muutused soole mikroflooras ja häired immuunsüsteemis. Ravi on sümptomaatiline ning selle eesmärk on vältida valu, suruda maha põletik, tagada soolestiku normaalne töö ning hoida ära haigusest põhjustatud probleemid. Eelkõige on ravi medikamentoosne.
Kindlasti on abiks ka dieedi järgimine. Kõhulahtisuse korral tuleks vältida toiduaineid, millel on lahtistav toime (toored puuviljad ja kontsentreeritud puuviljamahlad), ning hoiduda paari tunni jooksul tahke toidu söömisest. Kõhulahtisuse puhul tuleb anda soolele puhkust, juues palju vedelikke, nagu vett, mahla, teed, puljongit. Väga oluline on juua sageli, et vältida dehüdratsiooni kujunemist. Kui kõhulahtisus möödub paari tunni jooksul, siis tuleks süüa sageli ja väikestes kogustes mahedaid toite. Tavalisele toidule võib järk-järgult üle minna paari päeva jooksul. Ei soovitata ergutava toimega aineid, nagu kofeiin (kohv, tee, šokolaad, karastusjoogid) ning vältida tuleb vaevusi põhjustavaid piimatooteid. Süüa tuleb tasakaalustatud ja tervislikku toitu ning olla füüsiliselt aktiivne. Loobuda tuleks suitsetamisest, sest see võib põhjustada kõhulahtisust ja kõhuvalu.
Täiendavat infot saab leida interneti terviseportaalidest (näiteks http://www.inimene.ee ), aga kindlasti on vajalik ka pidev jälgimine ja ravi arsti poolt.

Tütarlapsel on päraku juures hemorroid ja on ebamugav istuda ja on natukene valus. Mida sellega ette võtta?
Vastus: Hemorroidide korral peaks kindlasti pöörduma kirurgi (proktoloogi vastuvõtule), kes siis konkreetselt olukorrast lähtuvalt saab otsustada ravitaktika üle.
Kuivõrd aga sageli on hemorroidide teke seotud pikemaajalise kõhukinnisusega, peab kindlasti tegelema ka kõhukinnisuse raviga: jooma päeva jooksul piisavas koguses vedelikku (keskmiselt 1,5 l päevas), toituma võimalikult mitmekülgselt, sööma kiudaineterikast toitu (aedviljad, täisterasaadused jms.), olema füüsiliselt aktiivne ja vajadusel kasutama ka lahtistavaid ravimeid. Lahtistite kasutamise korral soovitan nõu pidada oma perearstiga, et valida Teile sobivaim.
Kindlasti ei piisa kõhukinnisuse raviks ainult lahtistitest, toidu ja vedeliku osa on äärmiselt oluline.

Load More