NB! Konto number ja ettevõtte nimi on muutunud!

 

Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastekliiniku arst-õppejõud

Haridus: Lõpetas TÜ arstiteaduskonna. Täiendanud ennast erinevates välismaa lastekliinikutes (Münsteris, Aaraus, Hannoveris, Berliinis)

Dr Traat ootab küsimusi kuni 18aastaste laste kohta.

Küsimus:
On mure lapse pärast. Tegemist poisiga, kes saab jaanuaris 4- aastaseks. Päeval on ta mähkmevaba olnud 1,8 a peale. See tuli sujuvalt. Ainuke asi vōis olla lisa tōukeks, et laps kaks korda kukkus märjal põrandal, kui oli mähkmevaba. Öösel ei saa, aga pissimist kontrolli alla. Teatud perioodide järel oleme nädalate kaupa proovinud, kuid siis loobunud. Voodimärgamine on pidev ja ebakorrapärane. Vōib tulla ette, kus juhtub mõni kord öösel või tihti. Isegi, kui 2 h tagasi on käinud põit tühjendamas. Laps magab väga sügavalt ja üles ta ei ärka. Ise peab viima. Mingi hetk peale märgamist tunneb, et voodi märg, siis hakkab nutma. Sünnijärgselt kannab ta öösel ortoose, mille tõttu tal poti peale ise minna keeruline. Oletuslikult kannab neid veel pool aastat. Olen täheldanud, et pōis päeval peab umbes 2-3 h. Varem oli päeval nii, et kui laps lõunaund jäi magama üle 2 h, võis juhtuda voodimärgamist. Viimasel ajal ei ole ette tulnud päevasel ajal. Kas peaks sekkuma ja rohkem abi otsima! Perearst ei pidanud veel oluliseks spetsialisti poole pöörduda.

Vastus:
Tere. Mõistan Teie muret kuid arvan, et perearstil oli õigus pidades veel mittevajalikuks spetsialisti poole pöördumist.
2-4. eluaasta vahel õpibki laps pissihäda pisut kinni pidama, et õigel ajal potile minna. Seda enam mulle tundub, et last võib hetkel segada ka öine ortoosi olemasolu.
Soovitan peale 4.eluaastat last panna päeval potile iga 2-2,5 tunni tagant ja julgustama teda rahulikult põit tühjendama. Kindlasti teha seda enne magamaminekut ja jälgige, et kui istub WC potil siis laps toetuks täitallale. Samas püüdke tagada piisav vedelikutarbimine päeva jooksul ning piirake joomist umbes 2 tundi enne magamaminekut.
Iga laps areneb omal ajal ja nähtus on enamasti mööduv.
Loodan, et probleem laheneb iseenesest aja jooksul.

Küsimus:
Minu 5-aastasel pojal on pissimisega probleemid. Meile räägiti midagi andurist, mis aitaks meil vältida öist voodi märgamist. Meil on väga karm joogigraafik, õhtusöögile saab juua kõrvale ning peale seda umbes 3 tundi ei saa juua enam. Näksimiseks ei saa samuti midagi, mis tekitaks pissi. Laps pissib halvimal juhul 3-4 korda ööjooksul, vahel ka lasteaias lõunaune ajal. Laps ei ärka märja ega külma peale üles vaid alles hommikul, kui mina äratama lähen. Oleme proovinud nii, et ma käin teda äratamas ja tõstan ta potile, kuid ta suudab ikka voodi märjaks teha.

Ultrahelis on tehtud kindlaks, et laps ei oska põit tühjaks pissida, meid saadeti ka terapeudi juurde, et lihaste tööd tugevdada, aga laps ei pissi siis enam üldse korralikult. Viimase variandina on jäänud kuivaks.ee ning mingisugune anduriga asi. Teie kodulehelt ei leidnud ma selle kohta andmeid. Kas mind on suunatud õigele lehele? Teie abi ootama jäädes.

Vastus:
Tere! Alarmaparaat on öise voodimärgamise puhul alates 6-ndast eluaastast ravi esimene valik kui see ka lapsele meeldib. Tulemus on parem, kui märgamine toimub vastu hommikut ja lapse kusepõis on suhteliselt väikesepoolne. Teie lapsele ma äratusaparaati ei soovita, kuna poeg on alles 5-aastane. Kuna öiseid märgamisi on väga palju, siis aparaat heliseks 3-4 korda öö jooksul, s.t. et nii teil kui lapsel on 3-4 ärkamist, öö magamata ja see väsimust ja stressi tekitav.

Kahjuks ei saa Teid täpsemalt nõustada kuna kirjas on vähe andmeid. Üldsoovitused oleks:
1) kui lapsel on kõhukinnisus, siis tuleks öise voodimärgamise ravi alustada kõhukinnisuse ravist;
2) tavaliselt jääkuriiniga lapsed lükkavad päeval tualetti minekut edasi, kuni tilgad püksis, last tuleks saata päeval 2-2,5 tunni tagant potile;
3) võimaluse korral ka poisid peaksid pissima istudes õige kõrgusega potil, vajadusel kasutada laste prill-lauda ja pingikest jalgade alla ning siis topelt urineerida;
4) 5-aastane enamasti ei tunneta oma keha nii hästi, et ta oskaks oma vaagnapõhja lihaseid lõõgastada, seetõttu vanemate laste puhul on füsioteraapiast palju kasu, aga nii noorte puhul kahtlen selles. Pigem hakkab laps pissimist katkestama ja olukord läheb veel halvemaks.
5) Te kirjutate karmist joogigraafikust, aga pole märkinud mida see tähendab. Laps peab päeval regulaarselt vedelikku saama, ka toidukordade vahele ja õhtul 2 viimast tundi enne magamaminekut enam ei joo. Laps ei tahagi juua, kui ta on päeval vedelikku küllaldaselt saanud. Kuna ei tea Teie lapse kaalu, siis täpsemaid koguseid ei oska soovitada, aga perearst kindlasti ütles need Teile.
6) Öine pissitamine ei õpeta last ärkama põie venituse/täistunde peale, seda ei soovitaks. Äratusaparaat, nagu Teile selgitati, õpetab last ärkama pissihäda peale. Aparaat reageerib märjale, s.t. kui piss hakkab tulema, siis hakkab aparaat helisema ja vanem aitab lapsel ärgata. Kui Teie öösel lapse üles võtate ja laps läbi une pissib, siis ei pruugi kusepõis veel täis olla.
Soovitaksin veelkord pöörduda oma arsti poole ja läbi rääkida kuidas last aidata. Vanusega muidugi olukord paraneb, aga seda ootama jääda ei ole tänapäeval õige.

Kiiret paranemist,
Aili Traat

 

Küsimus:
7.aastane poiss pissib alla igal ööl. Laps ise ütleb et ta ei tunne öösel pissihäda. Päeval käib ilusti vetsus aga ei oska tühjaks lasta. Proovitud on last äratada, aga kuna laps väga raske unega, siis ta lihtsalt ei ärka. Proovitud on äratussüsteemi, mis heliseb püksikute küljes. Laps aga ärkab alles siis, kui alla on lastud mitte heli peale. On proovitud kalender süsteemi. Miski ei tööta. Laps ei joo õhtuti üldse. Enne magamaminekut käib vetsus mitu korda, aga pissi ei tule. Ta lausa punnitab pissi välja, aga no mida ei tule on piss.

Mida teha? Emme ei jõua enam iga päev tekke, patju, linasid ja kaisukaid pesta. Milliseid analüüse peaks tegema ja millise arsti juures?

Vastus:
Tere! Aitäh küsimuse eest, aga kahjuks ei oska Teile kindlat nõu anda. Kõik see, mis olete teinud on ilmselt õige. Saan aru, et lapsel on leitud ultraheli uuringul jääkuriin, aga seda ei tohi välja pressida. Teie poeg võiks pissida istudes ja lõõgastudes, siis tühjeneb põis paremini. Jääkuriiniga lastel on sageli kõhukinnisus. Et öine voodimärgamine taanduks, tuleb kõhukinnisus ära ravida. Kindlasti peaks laps päeval regulaarselt vastavalt kehakaalule vedelikku saama, siis võime 2 viimast tundi enne magamaminekut vedelikku mitte anda.

Keha on loodud nii, et öine uriin mahub kenasti kusepõide ära. Päevane 1 pissi portsjon 7 aastaselt on 210-240 ml.

Ravimitega saab põiemahtu muuta. Kui öine pissi hulk on väga suur, saab seda ka rohtudega mõjutada. Äratusaparaat on hea valik, Te ei kirjuta, kes teid nõustab, aga Tartus on õde Elbe, kes annab ka telefoni teel nõu kui pikalt ja kuidas aparaati kasutada, telefon on 7319575 reedeti k.12-13:00. Hea oleks kui pöörduksite lastenefroloogi vastuvõtule kas Tallinnas või Tartus, siis saate oma lapse jaoks täpsemat abi.

Kiiret abi saamist soovides,
Aili Traat

Küsimus:
Tere. Minul selline küsimus, et minu 9-aastasel pojal on enurees. Oleme teinud vereanalüüse ja muid asju mida perearst teeb. Käinud ka kirurgi juures vaatamas. kõik on korras. Vahepeal on nagu kõik korras ja siis mingil ajal algab kõik jälle uuesti. Öine voodi märgamine ei ole küll iga öö. Vahe peal on kuu aja jooksul ainult korra või kaks. Viimane kuu oli esimesed nädalad hästi ja siis kuu lõpu poole 5 päeva järjest. Saime saatekirja ja panime aja neuroloogile , kas oleks pidanud panema ka uroloogile. Nüüd ei teagi täpselt mis see õigem oleks. Tänan.

Vastus:
Tere! Teie 9 aastast poega tuleks proovida kindlasti aidata. Öine voodimärgamine selles eas häirib nii pereelu kui ka poja sotsiaalset lävimist. Miks voodimärgamine püsib, selleks soovitaksin konsulteerida lastenefroloogiga kas Tallinnas või Tartus. Eelnevalt võiks paaril päeval (näit. nädalavahetusel) ära mõõta pissi portsud ja kellaajaliselt kirja panna ka joogid, mis laps päeva jooksul tarvitab. Siis on ülevaade nii Teil kui arstil. Kuna voodimärgamine õnneks suhteliselt harv, siis võiksite mõelda, mis sellel perioodil teisiti kui kuiv periood. Pingelisemal perioodil võib lapsel olla põie tühjendamise häire. Sel ajal võite proovida lasta pojal õhtul pissida istudes ja ~ 20 sekundit hiljem veelkord pissida, et põis ilusasti tühjaks saaks.

Kindlasti tuleks jälgida vedeliku tarvitamist, sageli lapsed unustavad päeval joomise või võtavad vaid lonksukese. Kuna ei tea lapse kaalu siis täpsemalt vedeliku koguseid praegu arvutada ei saa.

Heade soovidega,
Aili Traat

 

 

 

 

Küsimus:
Tere. Mul on poeg 10-aastane, kes praktiliselt igal ööl pissib alla. Väiksemana juhtus seda 1-2 korda nädalas. Nüüd on tekkinud ka koolis pingeid ja tundub, et ka see mõjutab. Enam ei tea mida teha. Me jälgime, et ta pärast kaheksat ei jooks ja käiks enne magamaminekut kindlasti tualetis, aga mingit vahe pole. Lugupidamisega.

Vastus:
Tere! Vabandan, et Teie kirjale vastamine on viibinud. Loodan väga, et olete juba abi saanud. Kui mitte, siis soovitaksin täpsema nõustamise saamiseks ja vajadusel ravimite määramiseks pöörduda Tallinnas või Tartus lastenefroloogi vastuvõtule. Eelnevalt võiksite kodus nädalavahetusel kirja panna, mis kell ja kui palju laps päeval vedelikku tarvitab ja pissib. Pissimise portse ei ole vaja kokku liita, tahamegi teada kui suur on lapse põiemaht. Enureesi all kannatavatel lastel võib kusepõis olla liiga väike ja öine pissi ei mahu sinna sisse ära. Samal ajal on lapsel raske ärgata ja tekibki enurees. Kui öösel on voodi väga, väga märg, siis on abi ravimitest. Milline variant on Teie pojale sobilik, tuleks koos arstiga otsustada.

Kiiret abisaamist soovides,
Aili Traat

Küsimus:
10. a poiss sirtsutab päeva jooksul pissi püksi ja harva esineb ka öist voodimärgamist. Ise põhjendab seda sooviga mitte käia koolis võõras WCs või öösel pimedas WC minemise kartusega. Loomult on laps ärev küll. Perearst ütles, et probleem peaks ise üle minema ja midagi ei ole vaja ette võtta. Päevasel ajal sirtsutades hakkavad aga riided haisema ja koolis on hakatud seda teiste laste poolt juba tähele panema ja narrima. Millise arsti poole peaks sellise asjaolude kirjelduse puhul pöörduma – neuroloogi, psühhiaatri vms?

Vastus:
Tere! Teie mure 10 aastase poja pärast on väga õige. Normide järgi peab laps päeval õigeaegselt kuivade pükstega tualetti jõudma 4 aastaselt. Öösiti peab voodi kuivaks jääma 5 aastaselt. Kui voodimärgamist selles eas on rohkem kui 2 korda kuus, loetakse seda juba enureesiks. Soovitaksin läbi perearsti pöörduda lastenefroloogile, kes kontrollib kusepõie töö, annab urineerimise soovitused, vedeliku tarbimise juhised, mida saate järgida.
Ärevus võib soodustada pidamatust, siin võiks aidata lastepsühhiaater. Enne psühhiaatri juurde minekut võib last testida psühholoog, võimalik, et saate häid nõuandeid ärevusega hakkamasaamiseks.

Heade soovidega,
Aili Traat

 

 

 

 

Küsimus:
Tere, palun andke nõu. Mul on 6-aastane poeg raske puuega autismi spektri häirega. Juba 2 aastat poisil on haigus, enkopressi moodi. Lasteaist kasvatajad paluvad koguaeg mähkmeid tuua kohale. Perearst andis meile suunamiskirja kirurgi juurde, aga selle probleemi lahendusi kahjuks me pole leidnud ja praegune olukord on sama.  3-5 korda  päevas ma pesen trussikuid. Laps hästi korralikult istub poti peal, aga see tegu on kontrollimata. Rehakeskuses mulle öeldi, et selle probleemiga saab pöörduda teile. Ette tänades!

Vastus:
Tere! Aitäh küsimuse eest. Saan aru, et  Teie lapse probleem on enkoprees e. roojaga pükste määrimine, mille põhjuseks on sageli kõhukinnisus ning see tuleb ära ravida. Kui kõhukinnisust ei ole, siis tuleb laps 10-15 minutit  peale igat toidukorda potile panna, et ta õpiks soolt tühjendama. Kui need võtted ei aita, soovitan lastegastroenteroloogi konsultatsiooni. Kui probleemiks on  enurees ehk öine voodimärgamine või päevane püksi sirtsutamine, siis annab nõu lastenefroloog.

Head abi leidmist,
Aili Traat

 

 

Küsimus:
Tere minul probleem. Kohe 5-seks saav poiss pissib öösiti alla ja tihti ka päevastel aegadel, lihtsalt istub ja laseb täis ennast. Mis ma küll tegema pean, et saaks sellest lahti?

Vastus:
Tere! Öine voodimärgamine on sage ja muret tekitav probleem. Haiguslikuks peetakse seda alates 5 aastaseks saamisest. Päeval peavad püksikesed kuivaks jääma 4 aasta vanuses. Tavaliselt laps õpibki tundma pissihäda ja aru saama kui kaua kannatada võib 4-ndaks eluaastaks. Mõned lapsed unustavad ennast mängima ja lähevad potile alles siis kui tilgad püksis. Sel juhul tuleks neid aktiivselt suunata päeval iga 2-2,5 tunni järel pissile. Kui lapsel on kõhukinnisus, tuleks rääkida perearstiga, kes annab ravisoovitused. Kõhukinnisus soodustab ka pissi kinni hoidmist ja püksi pissimist.

Väga tähtis on vedeliku tarbimine. Kahjuks ei tea ma Teie lapse kaalu, aga päevase vedeliku vajaduse saate ise ka välja arvutada kui korrutate lapse kehakaalu kg 40-ga. Vastuseks saate ml mis tuleks lapsel päeva jooksul ära juua. Selle arvu võiksite jagada 7 joogikorra peale, kusjuures 5 joogikorda oleks enne kella 17:00 ja 2 viimast joogikorda kuni 2 tundi enne magamaminekut. ¤ joomist saate siduda toidukordadega, mõeldud on igasugust vedelikku, mitte ainult vett. Piima võiks laps juua viimati 4 tundi enne magamaminekut.

Kui laps ikkagi märgab nii päeval kui öösel, rääkige palun oma arstiga, kes vajadusel saab Teie poja eriarstile suunata.

Heade soovidega,

Aili Traat

 

 

Küsimus:
Tere, minu 4,5-aastane tütar pissib voodisse absoluutselt iga öö ja nii on olnud peaaegu viimased aasta aega. Perearst on öelnud, et ta on veel väike ja küll kasvab välja, samuti oleme jooksvalt teinud analüüse, et tuvastada, ega pole tegemist põletiku vms-ga. Mul on endal juba suur mure sellepärast, kuna laps ei saa öösel arugi, et voodisse pissib, vaid magab rahulikult hommikuni, kuni meie ta äratame ja duši alla viime. Kohati on pidamatust ka päeviti, eriti olukordades, kus ta tähelepanu on suunatud täielikult mingile muule tegevusel (aegajalt näiteks multika vaatamisel või põneva mängu mängimisel). Meil on tegelikult kaksikud, aga pidamatus on ainult tütrel, pojal pole sellega mitte ühtegi probleemi. Kuhu me peaksime lapsega uuringutele pöörduma või on see tõesti ise-enesest mööduv? Jään ootama teie vastust.

Vastus:
Tere! Öine voodimärgamine on väga sage probleem lapseeas. Enureesiks nimetatakse öist voodimärgamist alates 5-ndast eluaastast, enne seda võib lapsel voodimärgamine esineda, kuid seda ei loeta haiguslikuks. Miks voodimärgamine tekib, ei ole päris lõplikult teada, kuid kuivaksjäämises osalevad organismis mitmel tasandil (närvisüsteemi, hormoonide jne.) protsessid. Paljudel enureesi all kannatajatel lastel on üks ühine joon, nende uni on väga sügav ja nad ei ärka pissihäda ja märja voodi peale üles. Aja jooksul see paraneb.

Enurees esineb erinevalt ka ühemunakaksikutel.

4,5 aastane laps päeval enam püksi pissida ei tohiks. Kui probleem tegevusse süvenemises, siis saab seda kasvatusega reguleerida. Rääkige igaks juhuks oma perearstiga päevasest püksi sirtsutamisest. Vajalik oleks teada kas lapsel esineb kõhukinnisust, kas päeval pissi ports on eakohane, kas põis saab peale pissimist ilusasti tühjaks, kuidas on lapse vedeliku tarbimise harjumused. Vajadusel saadab perearst teie lapse konsultatsioonile suunata.

Heade soovidega,
Aili Traat

 

 

 

 

 

Küsimus:
Tere ma olen 13-aastane tüdruk. Mul tuleb koguaeg naerdes piss püksi, seda ei suudagi kinni hoida ega midagi teha. Olen selles asjas kaua kannatanud juba, käin alati enne WC-s, enne naermist jne. Aga ikka tuleb. Käisin ka perearsti juures, võttis uriniiri proovi ja kõik oli korras. Ütles et mõned inimesed ongi sellised ja midagi ei ole teha. Palun aidake mis ma tegema pean, ma ei suuda enam nii elada!

Vastus:
Tere! Saan Sinu suurest murest aru. Kirja teel on väga raske nõu anda. Saan aru, et tualetis käid päeval regulaarselt iga 2-2,5 tunni tagant. Vaagnapõhja lihaste kontrolli saab füsioterapeut õpetada. Vedeliku tarbimist piirata ei tohi. Rääkige veelkord perearstiga ja vajadusel saab perearst Sind suunata lastenefroloogi vastuvõtule kas Tartusse või Tallinnasse, siis saab otsustada kas ja milliste ravimitega Sind aidata saab.

Head soovides,
Aili Traat

 

 

 

 

 

Küsimus:
Tere, Tütar, vanust 6aastat. Pikalt oleme hädas öise voodimärgamisega.

ca 6nda sünnipäeva eel lõppes see probleem ning laps jäi öösel kuivaks. Kui tekkis häda, siis käis ka kenasti potil. Olime koos lapsega õnnelikud. Nüüd viimasel kuul (ca 4 kuud kuivana olemist) on tekkinud taas probleem kus ca 4-5ööd nädalas on lapsel taas voodi märg ning ta ei ärka üles. Ise seostan seda peale pandud kooli minemise stressiga. Oleme seda küll üritanud koos õpetajatega väga mängulisena hoida ning ei sunni palju peale.

Ise olen mõelnud osta alarmpüksid. Kas neid võiks olla abi ja kas neid on võimalik ka eestist osta ilma saatekirjadeta?
Ette tänades


Vastus:

Tere! Voodimärgamine on raske mure nii lapsele kui ka tema lähedastele. Seda enam, et viimased 4 kuud on laps öösiti kuiv olnud. Enne kui otsustate äratuspüksid osta/laenutada, soovitaksin nõu pidada oma perearstiga. Kontrollida kas pole tekkinud mõnda haigust, mis põhjustab voodimärgamist. Üle vaadata lapse vedeliku tarbimise harjumused. Keskeltläbi peaks laps saama 40ml/kg kohta tassist joodavaid vedelikke. Kui te selle koguse 7 jagate siis 5 portsu peaks laps saama hommikust kella 17:00-ni ja 2 ülejäänud portsu kuni 2 tundi enne magama minekut. Jälgida, et vedelik jaotus enamvähem ühtlaselt kogu päevale. Vajadusel saab perearst kontrollida kuidas laps oma kusepõie tühjendab. Kiirustades pissimine võib olla öise voodimärgamise põhjuseks.

Kui Te soovite äratusaparaadi kohta täpsemat teavet ja et selle kasutamine oleks õige, soovitan helistada tel. 7319575 reedeti peale kella 12:00 Tartu Lastekliinikus õde Elbele, kes Teid nõustab ka telefoni teel. Tallinnas saab nõu Inkotoast Tõnismäe polikliinikus 646 2121, kontinentsusnõustaja Merike Mikko. Seal müüakse ja laenutatakse ka alarmaparaati.

Head soovides,

Aili Traat

Küsimus:
Mida teha juhul, kui üle 10 a. laps naermisel püksi pissib?

Vastus:
Tere! Naermine on terviseks ja seda keelata ei saa. Kui laps naermisel püksi pissib, siis tuleks sellest esmalt perearstiga rääkida, vajadusel saab konsulteerida spetsialistiga kas Tartus või Tallinnas.

Esialgseks soovituseks oleks päeval regulaarselt iga 2-2,5 tunni järel tualetis käia. Kindlasti ei tohi vedeliku tarbimist piirata. Kas laps vajab ka ravimeid või füsioteraapiat, saab otsustada peale vajalike uuringute tegemist.

Head paranemist,

Aili Traat

 

 

Küsimuse esitaja nimi: Keili Kirsipuu

Küsimuse esitaja elektronpost: kanamuna12345678@gmail.com

Küsimus: Mida teha juhul kui üle 10.aasta laps naermisel püksi pissib?

Küsimus:
Olen 16-aastane tüdruk ning hiljuti hakkasid tekkima uriini lekked. Käin vetsus ära, kuid uriin tilgub edasi. Isegi kui üritan tagasi hoida tuleb ikkagi. Varem pole kunagi midagi sellist olnud, kelle juurde ma pöörduma peaksin?

Vastus:
Tere! Et nõu anda, peaksin Sinu murest rohkem teadma. Kõige esmalt võiksid rääkida oma perearstiga, tema saab teha esmased uuringud ja siis edasi suunata spetsialistile. Sinu vanuses võib selleks olla lasteuroloog, võib-olla günekoloog, harvadel juhtudel ka neuroloog.

Ise saad jälgida oma kehaasendit WC potil istudes, et uriini juga läheks hästi otse potti.

Kiiret abi saamist,

Aili Traat

Küsimus:
Poiss on 13 aastane ja aeg-ajalt märgab voodit. Erit kui õhtul on piimaga krõbinaid söönud. Viimasel ajal on peale vetsus käimist ka tilgad püksi tulnud.

Kevadel oli tal krambi hoog ja praegu võtab epilepsia ravimit Depakine grono.
Kas see võib olla seotud epilepsiaga? Krambid on ainult korra olnud.

Vastus:
Tere! Öine voodimärgamine võib olla küll seotud epilepsiaga, kuid Teie poja puhul pakuksin seost hoopis piimaga. Enureesi ehk öise voodimärgamise all kannatavatele lastele ei soovitata õhtusöögi juurde anda piima, gaseeritud jooke, tsitruseliste mahla. Piima võiks ta juua/krõbinatega süüa 4-5 tundi enne magamaminekut. Kõik eelpool nimetatud joogid suurendavad öist uriini hulka ja soodustavad voodimärgamist.

Mis võiks olla tilkade püksitulemise põhjuseks ei saa ilma last nägemata öelda.
Rääkige sellest oma perearstiga, vajadusel saab last konsulteerida kas Tallinnas või Tartus.

Heade soovidega,

Aili traat

Küsimus:
Tere,
Olen 3a3k vanuse tüdruku ema ja meie mure seisneb selles, et ta ei tunneta ise ära, millal WC-sse pissile minna. Seda ütleb ta lõpuks siis, kui juba suur pissitilk on püksis ja püksid peab ära vahetama. Kakahäda tunnetab ilusasti ära, aga pissimist peab kogu aeg meelde tuletama, ise ta vetsu ei lähe, kui käekõrval ei vii. Mähkmevaba oleme me peaaegu aasta olnud, alguses nagu seda muret ei olnud, pigem on see nüüd viimase poole aasta jooksul tulnud. Öösel pole me viimased paar nädalat mähet kasutanud, aga pole veel siiamaani kuiva ööd ka olnud. Enne magamaminekut käime ilusasti pissil ära, aga öösel pissib teinekord mitu korda voodisse. Kas Te oskaksite anda nõu, kuidas saaksime püksi pissimise/tilgutamise murest lahti?

Vastus:
Tere!
Lapsed kasvavad ja arenevad pisut erinevalt. Laias laastus kõigepealt hakkavad lapsed potti kakama, edasi 1-2 aastane laps saab aru, et põis on täis ja siis läheb pissile.
2-4 aastaselt laps tunneb pissihäda ja õpib aru saama kui kaua ta võib kannatada, et õigel ajal kuivade pükstega tualetti jõuda. Öösiti peab laps kuivaks jääma hiljemalt 5 aastaseks saamiseks.
Vanuseliselt ongi Teie laps just päeval kuivaks jäämise õppimise eas. Suunake laps päeval 2-2,5 tunni tagant potile ja rõõmustage koos kui püksikesed kuivaks jäid. Kui teie laps kipub liiga pikalt kannatama, pissi portsud on suured, pöörduge kontrolliks perearsti poole. 3 aastase lapse 1 päevane pissi ports võiks olla 100-120 ml.

Veel soovitaksin kasutada lapse kasvule vastavat pissipotti või kui ta tahab suurel potil käia, siis kindlasti laste prill-lauda ja pingikest jalgade alla. Pissimine peaks olema hästi mugav.

Heade soovidega,
Aili Traat

 

Küsimus:
Mure selline. 6a. poiss alates aprillist 2015 on hakanud tihedalt püksi pissima, just lasteaias. Poiss ise ütleb, et seal on 4 sõpra, kes teda pidevalt naerma ajavd ja ta ei jõua Wc-sse. Lasteaia õpetajad üks arvab, et poiss naerab aegajalt nagu oleks omas maailmas ja naeraks, kuid siis püksi ei pissi. Teine kasvataja ütleb, et mure on pissimisega, et poiss pissib pidevalt püksi. Poiss ise räägib , et 4 sõpra ajavad teda pidevalt naeram ja ta ei suuda wc -sse jõuda ja kusebki püksi. Viimane piisk oli hiljuti, kus ta pissis lausa joana garderoobi ruumi, samal ajal ajasid 4 sõpra teda naerma. Ma ei oska enam midagi. Mida küll peale hakata. Kas peaks lasteaia rühma vahetama, sest need 4 sõpra ilmselt naudivad tema püksi pissimist… Olen suures hädas ja ei tea mida teha, kuhu pöörduda. Miks laps ei tunneta, et tal piss jookseb….Isegi kui nalja tehakse. Poisil läheb lasteaias 4-5 paari trussikuid… Viimane piisk oligi, et õpetaja andis talle paberräti, et koristaks oma pissi ise ära.. need 4 sõpra aga naersid kõrval ja ajasid minu poissi edasi naerma…

Vastus:
Tere! Kahjuks on minu vastus Teile viibinud ning loodan, et olete juba lahenduse leidnud.

Naermispidamatus e. naermisinkontinent on probleem, kus naermise ajal põis tahtmatult tühjeneb ja laps ei ole selles süüdi. Proovige oma last õpetada kellapealt tualetis käima ja et tekiks harjumus enne mingeid lõbusaid sündmusi põit tühjendada. Hea oleks loobuda põit ärritavatest jookidest nagu näiteks gaseeritud joogid, coca cola.

Veel soovitaksin minna oma perearsti juurde, kes teeb vajalikud uuringud ning vajadusel suunab lapse spetsialisti konsultatsioonile.

Kahjuks ma ei tea millised on 4 sõpra, aga sageli siiski saab lastega rääkida, et haiguse üle ei naerda. Kui on peavalu või palavik siis see ju lastele nalja ei tee. Teie pojal on kahjuks teistsugune mure.

Head soovides,

Aili Traat

Küsimus: Tere
Mure on seitsmeaastase poisiga. Läks sel sügisel esimesse klassi ja aegajalt juhtub, et öösiti laseb alla (korra, paar kuud) Olen lugenud, et see võib olla ka ärevusest ja uuest elukorraldusest. Sooviks teada, mida ette võtta, kas peaks pöörduma perearstile või kuskile mujale. Soov oleks see ju kontrolli alla saada, lapsel endal ka halb tunne selle pärast. Ette tänades.

Vastus:
Tere! Kui Teie laps märgab ainult 1-2 korda kuus voodit, siis oleks hea mõelda milline märgamisele eelnev päev oli. Kas lapsel oli aega piisavalt vedelikku tarbida või läks see meelest. Sageli lapsed unustavad päeval joomise, õhtul on siis janu ja suurem joomine ning kui uni sügav tulebki piss öösel voodisse. Kahjuks Teie kirjast ei selgu kas lapsel ka nooremas eas voodimärgamist oli ja kas ta päeval jõuab õigel ajal tualetti või tulevad tilgakesed püksi. Kui mure jääb püsima, siis võiksite teha pissimise-vedeliku tarbimise päeviku s.t. laupäeval, pühapäeval ära mõõta joodud vedeliku hulgad ja eraldi kõik pissi portsud. 7 aastase lapse üks päeval pissitud ports peaks olema 210-240 ml. Nende andmetega pöörduge perearsti poole, kes vajadusel saab lapse edasi lastearsti juurde suunata.

Loodan, et saate abi juba vedeliku tarbimise jälgimisest, kusjuures 2 tundi enne magamaminekut ei tohiks enam juua ja õhtune viimane pissimine võiks toimuda istudes. Heade soovidega,

Aili Traat

 

Küsimus:
Tere. Mu 8-aastane poeg teeb alla iga öö, käisime pere arstil ja tema ütles, et tal on eesnnahk täitsa kinni, et peab ise nagu tööd tegema, et seda lahti saada, aga tal ei õnnestu see väga. Mida ma saaksin veel teha.

Vastus:
Tere! Suvest hakkab sügis saama. Vastus Teie küsimusele on viibinud, aga kuna kirjutate, et voodimärgamine esineb igal ööl, siis tõenäoselt päris kuivaks poiss jäänud veel ei ole. Eesnaha kitsenemisest ehk fimoosist niipalju, et see võib soodustada põietühjenemist. Kas fimoosi tuleb ravida hormoonsalviga, kirurgilisel teel või pole midagi vaja teha võiks konsulteerida lasteuroloogiga või lastekirurgiga.

8 aastase poisi voodimärgamist, mis on nii sage tuleks ravida.

Hästi oluline on vedeliku õige tarbimine ja õige pissimise kord. Vedeliku koguseid ei oska soovitada, kuna ei tea Teie lapse kaalu, aga päeval peab kindlasti korralikult jooma ja õhtul 2 tundi enne magamaminekut enam juua ei tohiks. Pissimine õhtul enne magamaminekut võiks olla istudes.

Milline ravitaktika kas äratusaparaadiga või tablettidega teie lapsele sobib, tuleb ühiselt arstiga läbi arutada.
Heade soovidega,

Aili Traat

Küsimus:
Olen puhkuse ajal maal oma ema juures ja õetütar tõi hoida oma 8 aastaseks saava tütre. Lapsel on iga päev püksis törts kakat, mis haiseb jubedalt. Ta ise väidab, et ei tunne kui tuleb püksi. Ema on tal teadlik ja ka käis arsti juures, et organid töötavad ning soovitati iga päev Dupbalac’i anda. Lapse ema ei teagi, et probleem on lahendamata või ta eirab, sest laps räägib, et ta peseb kodus ise püksid, et ema ei teaks. Kuidas last aidata ja ta emale asja tõsidus ära seletada???
See probleem oli juba eelmine suvi ja kui ma sellele probleemi pöörasin, siis minuga ei suheldud pool aastat nende pere siseasjadesse ,,nina toppimise,, eest.

Vastus:
Tere! Suvi on möödas ja Teie õetütar ilmselt oma ema juures tagasi. Tõenäoselt on Teie õetütrel kõhukinnisus ja kui see liialt tugevaks läheb, siis hakkab kõvade roojamasside kõrvalt ülevalt soolest vedelat kakat pükstesse valguma. Ravi ongi õige dieet, et lapsel kõht kinni ei jääks ja rooja pehmendav ravi, mis peab olema järjekindel, ning vastavalt kaka tugevusele reguleeritud. 8 aastaseks saav laps ise ravimi doosi reguleerimisega kindlasti hakkama ei saa. Vähem tähtis ei ole ka regulaarse potireziimi kujundamine nii, et laps ei suruks roojamistungi maha. Kui te oma õetütrega kokku saate ja tal kindlat harjumust kakal käia ei ole tekkinud, võite talle meelde tuletada, et 10-15 minutit peale igat suuremat toidukorda tuleks proovida ära kakada. Kui pehme kaka ära tuleb, siis jäävad püksid ka puhtaks.

Head soovides,
Aili Traat

 

Küsimus:
Tere!
Mure on märtsis 4. aastaseks saanud tüdrukuga. Umbes kaks kuud tagasi hakkas ta pärast tualetis käimist püksi tilgutama, nüüd juba mõnikord päris niristab. Seda ei juhtu igal käimisel, küll aga juba iga päev. Kuidagi tunne on, et ei pissi kõike korraga ära. Varem sellist probleemi pole olnud. Öösiti peale 2.aastaseks saamist alla pole pissinud. Perearstile pissiproov mitu korda viidud, põletikku ei näita. Milles võiks probleem olla?

Vastus:
Tere! 4 aastane laps on juba päris suur ning peaks jõudma õigel ajal potile ja püksikesed peaksid jääma kuivaks.
Saan Teie murest nii aru, et tütar küll läheb potile, kuid pärast pissimist potilt ära tulles märgab pükse. Last nägemata ei saa kindlalt vastata, aga üheks põhjuseks on, et lapsed käivad nende jaoks liiga kõrgel WC potil ning vajuvad “potti sisse”. Niisuguses asendis pissimisel satub osadel lastel piss tuppe ja voolab sealt potilt ära tulles välja püksikestesse. Selle vastu aitab laste prill-laua kasutamine ja pingikene jalgade alla, et lapse keha oleks pissimisel õiges asendis.

Võiksite oma murest veelkord perearstile rääkida, et ta lapse üle vaataks, ka pissuvahe, et olla kindel, et seal mingit punetust, liitekesi ei ole.

Kuidas laps põie tühjendab, saab kontrollida ultraheliga, mis on lapsesõbralik uuring. Vajadusel saab perearst Teie lapse suunata lastenefroloogi vastuvõtule.

Heade soovidega,
Aili Traat

Küsimus:
Tere, minu küsimus puudutab minu 7-aastast tütart, kes endiselt öösiti voodisse pissib. Probleem algas ca 3- aastaselt (muidu jäi kuivakd ca 1.5 aastaselt) ja probleem on tänaseks juba igaöine. Oleme aastate jooksul proovinud nii erinevaid alternatiivmeditsiini võimalusi kui ka alarmaparaati jm voldikutes soovitatud meetmeid. Kolm nädalat tagasi alustasime Minirini võtmist. Esimesel nädalal pidas kuivana vastu 4 ööd, teisel nädalal üle öö ja nüüd kolmandal nädalal on jälle igakuiselt alla pissinud. Kas on mõtet sellisel juhul rohu võtmist jätkata või on see märk sellest, et tema puhul see rohi siiski ei toimi? Ja samuti, kas oskate kommenteerida, kas rohi võib mõjutada trombotsüütide sisaldust veres? Nimelt on lapsel olnud aastaid tagasi suuri probleeme trombotsüütide madala tasemega veres (trombotsütopeenia) ja nüüd viimastel nädalatel olen taas täheldanud täppverevalumeid lapse kaelal, mis viib paratamatult küsimuseni, kas see võib olla rohust tingitud ja kas tuleks sellisel juhul rohu võtmine katkestada?

Vastus:
Tere! Teie küsimuse esitamisest on päris tükk aega mööda läinud. Tõenäoselt Teie tütar kuivaks ei ole veel jäänud. Alustaksin vastamist miniriinist, mida on kasutatud ka hüübimishäirete ja trombotsüütide häirete raviks. Seega enamasti trombotsütopeenia ei ole miniriinravi vastunäidustuseks. Samas on olemas hüübimisfaktorite ja trombotsüütide kombineeritud haigusseisundeid, kus miniriini kasutamine ei ole näidustatud. Kuna ravitulemus ei ole olnud väga hea ning täppverevalumeid on hakanud juurde tulema, siis praegu miniriini enam ei soovita. Teie lapse hematoloog oskab kindlasti öelda, kuivõrd vastunäidustatud minirin on.

Öise voodimärgamise ravis on väga oluline küllaldane vedeliku tarbimine, mille saate arvutada kui korrutate lapse kaalu 40 ml -ga. Vedelik on kõik, mida saab tassist juua. Selle üldvedeliku võiks jagada 7 korrale ning 5 korda tuleks juua hommikust kuni kella 17:00, 2 korda jääb õhtupoole kuid mitte enam viimased 2 tundi enne magamaminekut. Joomised saate siduda toidukordade ja pissilkäimistega. Üks voodimärgamise põhjuseid on vähene vedeliku tarbimine päeval.

Võiksite ära mõõta kui suur on päevane pissi portsjon, mis peaks olema 7 aastaselt 210-240 ml. Kui pissi hulk on suurem, tuleb sagedamini tualetis käia, kui väiksem, pöörduge perearsti poole, et vajadusel teha täpsemad uuringud või suunata lastenefroloogi vastuvõtule.

Milline medikamentoosne ravi oleks sobivaim, kahjuks kirja teel öelda ei saa.

Kiiret paranemist,
Aili Traat

 

Küsimus: Tere, mure järgmine, et märtsis 6 aastaseks saav poeg on hakanud kakama püksi. Täna konkreetne asi, poole päeva ajal vaatasin püksid puhtad, saatsin poti peale. Ütles et kaka tuli, ütlesin et tubli poiss. Läks mingi pool tunnike tunnike mööda ja vaatasin et teised püksid jalas. Küsisin mis juhtus,tema vastas et ups kaka tuli jälle. Ja ikka korralikult jälle mööda jalgu alla kohe jne. Paljud korrad ta ei ütle ka kui kaka on püksis vaid käib nii moodi ringi pärast pepu punane. Ei ole temaga eriti kõvasti kurjustanud ka et äkki sellepärast või ma ei teagi kohe mida edasi teha?

Vastus: Tere! Teie küsimuse esitamise ajast on päris pikk aeg edasi läinud. Kui mure veel püsib, võiksite perearsti poole pöörduda, kes saaks vajadusel teie poja laste gastroenteroloogile suunata.

Omalt poolt soovitaksin poeg 10-15 minutit peale igat suuremat söögikorda potile suunata, et ta ära roojaks. Potil istumine peab olema mugav, jalad toetatud pingikesele. Tõenäoselt täiskasvanute tualettpott on talle veel liialt kõrge. Potil võib istuda 5-6 minutit. Eesmärk on kindla roojamisharjumuse kujundamine.

Heade soovidega,
Aili Traat

Küsimus: 10 aastasel tüdrukul tuleb naermisel, batuudil hüpates, köhides piss püksi. Milles võib olla probleem?

Vastus:
Tere! Miks lapsel tekib naermisel, hüppamisel, köhimisel uriini pidamatus, ei ole lõplikult selge. Üheks põhjuseks peetakse põie lihaselise osa ehk detruusori ebastabiilsust. Kuidas Teie tütrel kusepõis töötab, seda kirja teel öelda ei saa. Pöörduge oma murega perearsti poole, kes vajadusel suunab lapse edasi uuringutele lastenefroloogi või lasteuroloogi juurde.

Kindlasti peaks tüdruk korralikult vedelikku tarvitama ja mitte pükstemärgamise hirmus janu kannatama. Abi võiks olla päeval kellaajalisest, iga 2-2,5 tunni järgi tualetis käimisest. 10 aastast tüdrukut saab ka füsioterapeut nõustada, et oleks vaagnapõhjalihaste kontroll parem. Sellele eelnevalt tuleks ikkagi perearsti juures ära käia.

Kas ka ravimeid oleks vaja, saab öelda peale täpsemaid uuringuid. Veidi lohutuseks, et osa lapsi kasvab sellest murest välja.
Kiiret paranemist, Aili Traat

 

 

Küsimus:
Tere! 3a 9k poiss pissib lasteaias lõunauneajal järjepidevalt alla, ööd on samuti märjad. Umbes 2 kuud tagasi oli ta ligi 2 nädalat nii päeval kui öösel täiesti kuiv, kuid siis hakkas jälle märgama. Kui enne kuiva perioodi olid tal lõunauned mõnikord kuivad, mõnikord märjad, siis nüüd on ta ainult märg (Kodus lõunaund ta ei maga). Õpetajad on väga hädas ja palusid mul asjaga aktiivselt tegeleda ja palusid ka öise mähkme ära jätta. On ka minu jaoks üllatav, et tal päevased magamised märjad on, sest tema vennal jäid päevauned kuivaks natuke enne 3-a saamist, kuid vahel juhtub. Öist kuivaks jäämist ma veel ei looda, kuna ka vanem 5a 6k poisil juhtub seda päris tihti ja laste emana sain kuivaks alles 10 aastaselt ja laste isa u 7-aastaselt. Kuid mis ma peaksin edasi tegema? Jätan ära öise mähkme? Olen valmis seda proovima, aga järjepidevalt kahe lapse märga voodipesu pesta on muidugi kurnav. Tänan ette mõnegi suunava mõtte eest.

Vastus:
Tere! Vahepeal on suve algusest saanud lõppev suvi. Teie poeg on kasvanud, veidi vanemaks saanud. 4 aastasel lapsel võib veel juhtuda, et piss tuleb püksi või voodisse. 4 eluaasta ongi ülemine piir kus laps õpib aru saama, et tal on pissihäda ja kui kaua võib kannatada, et kuivade pükstega tualetti jõuda. Et laps päevase une ajal kuivaks jääks, tuleks vaadata, et ta rahulikult enne und tualetis ära käiks ja võimalusel istudes pissiks, ka poiss. Kui sellest tekib lasteaias probleem, siis poissi mitte sundida istudes pissima. Kodus enne ööund võiks ta küll mõnusalt potil istuda ja pissida. Kui laps saab lõunasöögiks palju vedelikku, siis võiks kasvataja osa sellest anda peale ärkamist. Samuti võiks lasteaias lapsel silm peal olla, et ta kõik pissimise korral ikka pissil käiks, mitte ei lähe mängima.

Kui mure lapse päevase pissimisega ei lahene, soovitaksin pöörduda perearstile, kes vajadusel suunab lapse edasi nefroloogile. Öine voodimärgamine kuni 5 aasta vanuseni probleemiks veel ei ole. Et teil lihtsam oleks, võite mähet kasutada. Kui päevad hakkavad korda saama, võite lapsega kokkuleppel 1 öö nädalas mähkmevabaks jätta.

Head soovides,

Aili Traat

Küsimus:
Tere. Mul on mure peagi 6-aastaseks saava pojaga, kes pissib iga öö voodisse. Millisele arstile võiksime panna aja, et teha kiirelt uuringud ja abi saada? Ehk oskate anda kontakte. Soovitavalt Tallinas või Viljandis. Elame ise Soomes, seega perearsti Eestis pole kellelt abi küsida.

Vastus:
Tere! Voodimärgamisega laps võiks abi saada Tallinnas dr. Ülle Toots´ilt. Viljandis on lastearst dr. Gerli Mirka, kes oskab teie last nõustada.

Kodus juba praegu saate jälgida lapse vedeliku tarbimist, et see oleks küllaldane. Soovitatud vedelik võiks olla 6 aastaselt ~1 liiter, sellest enne kella 16:00 700 ml ja edasi kuni 2 tundi enne magamaminekut 300 ml. Õhtul 2 tundi enne magamaminekut enam juua ei tohiks. Päris paljud lapsed jäävadki öösiti kuivaks kui päevane vedelik on küllaldane.

Viimane pissimine enne voodisse minekut võiks toimuda istudes, ka poisil.
Kas lisaks sobiks Teie lapsele äratusaparaat või ravim, tuleks otsustada koos arstiga.

Heade soovidega,

Aili Traat

 

Küsimus:
Tere. Minu viieaastane piiga pissib alla igal ööl ja nii kaks kolma korda öö jooksul ka lasteaias lõunaune ajal pissib ta aga mitte alati nii kaks kolm korda nädalas. Kuni eelmise aasta sügiseni maadlesime tema kõhukinnisusega, aga see probleem on nüüdseks lahendatud.

Ööune ajal kasutame mähkmeid.
Kas kasutada alarmpükse või on tal ravimeid vaja.

Vastus:
Tere! Kahjuks ei saa ma Teile üheselt vastata. Alarmpükse ei soovitata 5 aastaselt veel kasutada. Arvestades laste arengut, eriti öösel põie venitamise tunnetust ja virgumiskeskuse küpsust, soovitatakse alarmpükse 6-7 aastast alates.

Kuna Teie lapsel oli kõhukinnisus ning sellega kaasneb sageli eakohasest suurem kusepõis ning peale pissimist põie tühjendamise häire – jääkuriin, tuleks see ära kontrollida. Seda saab teha väga lihtsalt ultraheli abil. Osa ravimeid on vastunäidustatud, kui lapsel jääb peale urineerimist põide suur hulk pissi.

Perearsti kaudu saab ultraheli uuringule või siis nefroloogi juurde. Sealt edasi saab otsustada edasise ravitaktika.
Kuna ma ei tea lapse kaalu, siis ligikaudne tassist joodava vedeliku tarvitamise soovitus oleks 1 liiter päevas, sellest enne kella 17:00 5 x 150 ml ja õhtune vedelik 2 x 150ml, viimased lonksud 2 tundi enne magamaminekut.

Vedeliku tarbimise saate siduda söögiaegade ja päeval tualetis käimistega. Lapsed selles eas on mänguhimulised ja unustavad päeval joomise, mis soodustab öist voodimärgamist.

Enne perearsti juurde minekut võiksite ära mõõta lapse pissi portsud, mis päeval peaksid 5 aastasel olema 150-180 ml.

Heade soovidega,

Aili Traat

 

 

 

 

 

Küsimus:
Tere! Meie 13-aastasel tütrel esineb ikka veel öist märgamist. Vahepeal on siiski olnud pikemaid perioode, mil märgamist ei esine. Varasemalt oleme kasutanud aparaati. Märgamine esineb, kui on emotsioone nagu suuremat põnevust/kartust. Viimatine suurem sündmus on olnud uude kooli minek. Enne seda ei olnud probleeme peaaegu pool aastat. Mida soovitate? Kas on rahvameditsiinis midagi mida vöiks proovida?

Vastus:
Tere! Teie tütar on juba teismeliseeas ja kindlasti öine voodimärgamine on talle väga häiriv.
Kindlasti tuleb jälgida vedeliku tarvitamist. Teadmata Teie tütre kaalu, soovitaksin juua 1,4-1,5 liitrit päeva jooksul, s.t. 4 toidukorra juurde 4 klaasi ja toidukordade vahele 3 klaasi vedelikku. Neid kordi võiks siduda tualetis käimisega, normaalne urineerimise sagedus on 5-6 korda päevas.

Kokku tuleb 7 joomiskorda, neist 5 enne kella 17:00 ja viimane 2 tundi enne magamaminekut. Vedelik on kõik, mida saab tassist juua. Õhtusöögi kõrvale ei sobi piim. Õhtusöök võiks olla mitte väga valgurikas.

Et anda veel täpsemaid juhiseid ja ravivõimalusi, oleks vaja teada lapsest rohkem. Palun pöörduge oma murega perearsti poole, eelnevalt võiksite ära mõõta 1-2 päeval uriini portsjonid (norm 400 ml). Sealt edasi saab juba otsustada, milline ravi oleks kõige otstarbekam või kas laps vajaks nefroloogi konsultatsiooni.

Rahvameditsiiniga abi ma ei tea olevat. See on kasutusel rohkem kuseteede põletike puhul.

Kiiret mure lahendamist,

Aili Traat

Küsimus:
Tere. Mu poeg saab mai kuus 4 aastaseks.
Septembris alustas ta uues lasteaias, ja probleem tekkis meil oktoobri kuus. Nimelt mu poeg pissib päevasel ajal püksi. Õigem oleks vist öelda, et tilgutab püksi oma põietäie. Öösel ei ole probleemi, need meil kuivad. Aga lasteaias ikka 2 paari püksi saab korralikult märjaks ja kodus ka meil sama mure. Päevasel ajal ta nagu ei tunneks et põis täitub. Mida ma saaks teha, et laps saaks murest lahti? Laps õnnetu ja emme ka, kuna teised lapsed lasteaias juba norivad teda.

Vastus:
Tere! 4 aastaselt peaks laps tualetis käima nagu täiskasvanu. Õigel ajal, et püksid märjaks ei saaks. 3 aastasena on veel lubatud, et vahel tilgad püksi tulevad. See on küll väga, väga kurb, et nii väikesed lapsed juba narrivad.

Mõõtke palun paaril päeval näiteks nädalavahetusel ära pissi portsjonid, 4 aastaselt peaksid need olema 120-150 ml. Kui portsud väga väikesed, pöörduge oma perearsti poole, kes vajadusel suunab lapse kas uuringutele või spetsialist juurde.

Kui pissi portsud normis või suuremad, siis võiksite rääkida kasvatajaga, et ta vaataks, et Teie ikka režiimi järgi tualetti läheks. Selles eas on lastel suur mänguisu ja nad kipuvad kannatama liiga kaua. Siin ravim ei aita, kellaajalise urineerimisega, iga 2-2,5 tunni järgi, saate kujundada lapsel õiged urineerimisharjumused.

Tervitades,
Aili Traat

 

 

 

Küsimus:
Tere, Tüdrukul, 10-aastasel on probleem et joostes, tantsides, batuudil hüpates tuleb pissi püksi ja seda ka siis kui on eelnevalt tualetis käinud. Kehakaalult on ta pisut priskem kuid mitte paks. Trennis käib palju ja on väga liikuv, aga see asi on kestnud juba umbes 1 aasta. Millist abi võiks otsida? Tänan

Vastus:
Tere! Usun, et Teile ja teie tütrele on probleem väga häiriv. Soovitaksin paaril päeval täita urineerimispäevikut, kuhu kirja panna kui suured on väljutatud pissi portsjonid ja fikseerida märgamised. 10 aastase lapse päevane, mitte hommikul esimene, pissi ports võiks olla 300-330 ml. Selle päevikuga võiksite oma perearsti juurde minna, kes teeb edasi ise diagnostikat või suunab spetsialistile. Olenevalt tulemusest mõned lapsed vajavad tablettravi, teised jälle õiget ravikehakultuuri. Jälgida, et tütar ikka küllaldaselt vedelikku tarbiks. Kirja teel rohkem nõu ei oska anda.

Head soovides,
Aili Traat

 

Küsimus:
Järgmisel kuul 4-seks saav poiss hakkas paar nädalat tagasi iga öö ja vahel ka päeval uuesti voodit märgama. Lasteaeda pole läinud, ei käigi seal veel, mingeid elumuutusi pole olnud, peresuhted on head, õhtune menüü samasugune nagu alati ehk ei joo kuni paar tundi enne magamaminekut rohkem kui mõned lonksud vett. Oli vahepeal üle kolme kuu täiesti kuiv kogu aeg, nüüd märgab igal ööl. Millest selline tagasilöök võib olla tingitud ja kas peaks muretsema?

Vastus:
Tere!
Teie laps alles saab 4 aastaseks, selles eas on veel lubatud voodimärgamine ja seda ei peeta omaette haiguseks.
Kuna aga on juba olnud 3 kuune kuiv periood, siis tuleks haigused välja lülitada. Seda saate teha perearsti juures.
Kui lapsel on tekkinud kõhukinnisus, siis see tuleks ära ravida.

Õhtul enne magamist viimane pissimine võiks olla istudes, siis laps ei kiirusta ja tühjendab põie paremini.

Selles eas lapsed tahavad palju mängida ja mänguhoos unustavad joomise ning seetõttu tekib õhtupoolikul janu. Pakkuge lapsele päeval juua, lihtne on seda teha peale pissimist. Viimane tund enne magamaminekut ei tohiks enam juua. Piima on soovitatud viimati juua 4 tundi enne magamaminekut.

Heade soovidega,
Aili Traat

Küsimus:
Tere, Mul on mure oma 8.a lapse pärast. Nimelt on ta koolis olles hakkanud püksi tegema pikapäevarühmas. Ta ise ütleb, et ta ei tunne kui tuleb ja ei jõua seetõttu ka wc-sse. Käisime ka arsti juures, kes tegi ultraheliuuringud ja analüüsid, kuid midagi ei avastanud ja ütles, et iseärasusi kehas ei esinenud. Samas kodus ta püksi ei tee. Ei oska enam kuidagi teda aidata ega midagi teha. Küsimuste peale, miks juhtus ja kuidas, ta tihtilugu ütleb, et ei tea, ei jõua, kehitab õlgu. Ise ka on öelnud, et koolis on kõik hästi ja keegi ei kiusa ega nori. Pöördun Teie poole abipalvega, sest olukord on nutune, kuna kui keegi lastest koolis teada saab või tunneb, siis on lapsel koolis halb käia ja olla, samas ise ka ei oska enam aidata…

Vastus:
Tere! Saan Teie murest nii aru, et probleem ainult päeval, koolis, kui laps on pikapäevarühmas.
8 aastaselt 1 päevane pissi portsjon võiks olla 240-270 ml.
Palun mõõtke ära lapse 2-3 pissi portsjonit, aga mitte hommikul esimest. Kui pissi hulk väiksem, tuleks uuesti perearsti juurde minna, et selgeks teha, kas laps ikka tühjendab põie täielikult või on põiemaht normist väikesem. Kui pissi hulk on normis või suurem, tuleks hakata kellaajaliselt iga 2-2,5 tunni tagant tualetis käima ka siis, kui pissihäda ei ole. Leppige lapsega kokku tunnid, mille järgi ta läheb WC-sse. Praegu laps pissihäda ei tunne, aga varsti hakkab jälle tundma. Tähtis on ka , et teie laps küllaldaselt vedelikku tarbiks, janu olla ei tohi.

Heade soovidega,
Aili Traat

Küsimus:
6- aastane laps pissib voodisse praktiliselt igal ööl. 2 aastat tagasi käisime nii perearsti vastuvõtul kui uroloogi juures. Ultraheli näitas, et põis normaalne ja mingit hälvet ei leitud. Uroloog rääkis tabletiravist, mida tehake alates 5- eluaastast, mis kõlas väga hirmutavalt.

Enne magamaminekut käib laps mitu korda pissil ja vahel panen ta veel öösel potile, mõnikord pissib ta veel kord sellele vaatamata ka voodisse. Lasteaias jääb nüüd viimasel poolel aastal päevaune ajal voodi kuivaks. Mida teha öise voodimärgamisega?

Vastus:
Tere! 6-aastaselt on öine voodimärgamine sage probleem. Selle sagedasemateks põhjusteks peetakse öise pissi suurt hulka, väikest põiemahtu, rasket ärkamist. Te võiksite ära mõõta 2 päeva väljutatud pissi hulgad. Portsjoni suurus peaks päeval olema 6 aastaselt 180-210 ml.

Kindlasti peab saama laps küllaldaselt vedelikku, mis võiks jagada 7 joogikorrale, neist 2 peale k.17:00. Viimane 2 tundi enne magamaminekut enam juua ei tohiks. Janu ei ole, kui laps päeval korralikult joob.

Kui Te olete ettevaatlik tablettravi osas, siis 6-aastaselt kui laps on nõus, võib kasutada äratusaparaati, mida saab laenutada. Kui aga laps mitu korda öö jooksul voodit märgab, siis aparaat ei ole soovitatud.

Tablettravi kartma ei pea. Kui laps õpib päeval korralikult vedelikku jooma, siis minirini (nii on selle rohu nimi) andmine ei ole ohtlik. Usun, et jutt käis minirinist. On ka teisi ravimeid, kuid nende kasutamise näidustust kirja alusel ei ole.

Heade soovidega,

Aili Traat

 

 

 

 

Küsimus:

Tere. 7-a. tüdrukul probleemiks uriini pidamatus. Näiteks laps saab alla pissida peale hüppamist, mängimist ja naermist. Lapsele see muret ei tee. Mida teie soovitate teha või kuhu pöörduda?

Vastus:

Tere! Soovitaksin nädalavahetusel ära mõõta pissi portsjonid ja märkida üles ka pidamatus. Nende andmetega pöörduge palun perearstile, kes vajadusel suunab lapse kas Tartusse või Tallinnasse lastenefroloogile.

Kui laps käib väga harva tualetis, siis jälgida, et ta päeval ikka jooks. Normaalne on pissida 5-6 korda päevas. Kui pissi portsjonid päeval on üle 240 ml, siis võiks teie tütar käia kella järgi iga 2-3 tunni tagant pissil.

Head soovides,

Aili Traat

Küsimus:

Tere, minu poiss sai jaanuaris 5-aastaseks. Pissimisega meil pole probleeme olnud, aga kaka kohe alati tuleb püksi (kodus kui ainult palja pepuga käib, siis läheb poti peale, aga kui on midagi seljas, siis tuleb see trussikutesse) lasteaias samuti, võtan alati kakased aluspüksid ära … Mul on küsimus  kelle poole peaks pöörduma sellise küsimusega, milline arst või spetsialist saab aidata?
Vastus:

Tere! Aitäh küsimuse eest, see küll päris minu eriala ei ole, kuid proovige 15 minutit peale igat söögikorda laps suunata potile, las ta proovib ära kakada. Kuna laps on 5-aastane, siis võiks potil istuda 5 minutit.

Edasi pöörduge perearsti poole, kes vajadusel saadab teie lapse eriarsti konsultatsioonile. Tallinnas ja Tartus on laste gastroenteroloogid, kes saavad teid nõustada.
Tartus järjekorrad pikad ei ole.

Heade soovidega

Aili Traat

 

Küsimus:

Tere! Leidsin täiesti juhuslikult Teie lehe ja kui ma nüüd õigesti aru saan, nõustate ka lapsi, kellel enurees?
Enurees on mu 5 aasta ja 8-kuusel poisil kohe kindlasti, sest tegelikult ta ei ärka kordagi ise öösiti üles ja on võimeline ka nt 3 x öösel voodit märgama. Oleme mehega öösiti ise äratuskella endale pannud ja püüdnud õigel ajal “jaole” saada, aga esiteks on see endale kurnav ja teiseks ei saa me ikkagi alati õigel ajal jaole. Linade pesu toimub praktiliselt iga päev (kummilina sh) ja seda juba 2,5 aastat vahelduva eduga kindlasti (mingist vanusest otsustasin mähkmeid mitte kasutada, sest mulle käis üle mõistuse see, et nt 4-aastane mähkmeid kannab:().

Päeval juhtub õnnetusi ka, kuid väga harva ja mänguhoos ja need probleemsed kuidagi ei ole…

Vastus:

Tere!  Üle 5-aasta vanune laps peaks kogu öö kuivas voodis magama või vajadusel üles ärkama ning tualetti minema. 4-aastaselt on viimane aeg lapsel aru saada, et tal on pissihäda ja ta peab sellega kuivalt tualetti jõudma, ka mänguhoos.

Selleks et laps öösiti kuivaks jääks, peab päeval põis õigesti töötama, s.t. päevased pissi portsjonid peavad olema 5 aastaselt ~ 180 ml ja peale pissimist peab põis tühi olema.

Esialgsed soovitused vedeliku tarbimiseks, põie töö hindamiseks võiksite saada oma perearstilt. Enne arsti juurde minekut oleks hea, kui mõõdaksite paaril päeval lapse pissi portsjonid ja tarvitatud vedeliku hulgad. Vajadusel saab perearst teie lapse suunata eriarstile, lastenefroloogile, kes töötavad nii Tallinnas kui Tartus.

Head soovides,
Aili Traat

Küsimus:
Tere! Mure on nüüdseks juba aasta jagu kestnud, kõige hullem periood hakkas sügis 2014 ja paistab, et olukord ei muutugi paremaks. Nimelt, minu 7-aastane tütar kakab püksi. Mitu korda päeval, mitu korda öösel. Psühholoog ütles, et see ei ole psühholoogiline probleem, perearst arvab vastupidist, eelmisel neljapäeval hakkasin proovima gluteenivaba toitu, kolm päeva oli täiesti puhas, õhtuti oli natukene püksis, aga esmaspäeval muutus asi jälle katastroofiliseks. Perearst pani Tartusse aja uuringuteks aga sinna saame alles 22.aprill. Kaka on kord vedel, kord puderjam… mis ma tegema pean? Kas peangi ootama millal uuringutele saab? Kool on ukse ees ja masendus süveneb…

 

Vastus:

Tere!

Tartu Lastekliinikus on 2 gastroenteroloogi dr. Rägo ja dr. Uibo, kes tegelevad lastega, kellel probleemiks püksi roojamine. Järjekord 2 nädalat, suure mure korral saab perearst registreerida erakorralisele ajale ja siis saate juba nädala jooksul vastuvõtule. On ka tasulise vastuvõtu võimalus, kuid usun, et seda Te ei vaja.

Loodan, et saate peagi meie lastearsti konsultatsioonile ja oma murele lahenduse.

 

Heade soovidega,

Aili Traat

Küsimus:

Tere. Mul mure selles, et minu 5,5 aastane poeg kakab püksi. See probleem on olnud sellest ajast kui ta oli umbes 4-aastane. Vahepeal on perioode (need ei ole tavaliselt väga pikad, maksimum 2-3 nädalat), kus käib ise ilusti kakal ja kõik on nagu korras. Siis aga kakab iga päev püksi. Vahest 1 kord, vahest kuni 3 korda. Tal ei ole kakat palju püksis aga määrimiseks seda ka nimetada ei saa. Öösel muret pole. Ainult ärkvel oleku ajal. Kõhuvalu pole kurtnud ning kaka vedel ka pole.

Vastus:

Tere! Püksi kakamise murega tegeleb laste gastroenteroloog, kelle vastuvõtud on nii Tartus kui ka Tallinnas. Tartu Lastekliinikus on 2 gastroenteroloogi dr. Rägo ja dr. Uibo, kes tegelevad lastega, kellel probleemiks püksi roojamine.

Sagedasem põhjus püksi kakamisel ja roojaga pükste määrimisel on kõhukinnisus. Vahel võib kõhukinnisus olla “varjatud” ning kõhukinnisuse süvenemisel hakkabki kaka lekkima.

Kohe saate järgida dieeti, kus vältida peenleiba, valgest jahust tooteid (sai, saiakesed, makaronid jne.), rasvaseid praetud toite, vorstikesi, viinereid, suures koguses rõõska piima, magusaid jooke, maiustusi, šokolaadi, kakaod.

Suunake laps regulaarselt 15 minutit peale sööki potile vaatamata sellele, kas tal on kakahäda või mitte. Edasised täpsemad selgitused ja soovitused saate laste gastroenteroloogilt. Tartus järjekord 2-3 nädalat.

Head soovides,

Aili Traat

Küsimus:

Tere! Mul on küsimus lastearstile dr. Aili Traadile. Minu 11-aastane tütar on alla pissinud juba 2,5 eluaastast peale. Oleme käinud uuringutel, kuid selgus, et tal jääb jääkuriini. Raviks soovitati meil võimelda, mida ka tegime. See ei ole aga tulemusi andnud. Nüüd oleme ise püüdnud last öösiti äratada (umbes 2 tunni pärast peale magamajäämist). See kõik häirib meie igapäeva elu. Kas saaks abi ka ilma perearsti poole pöördumata? Endal on mõte alustada uuesti võimlemisega ja paika panna päevane vedelikukogus (ta joob vähe-kardab öist pissimist). Perearsti ei tahaks sellesse segada, kuna kardan, et see info saab avalikuks, mida ma ei soovi. Ette tänades.

Vastus:

Tere! Öine voodimärgamine on väga sage probleem. Need ei ole küll meie Eesti andmed, kuid 15,5% 7,5 aastastest lastest kannatab öise enureesi all. Seega Teie perearsti nimistus peaks olema päris palju lapsi, kes märgavad öösel voodit. Kui Te kindlasti ei taha perearsti saatekirja võtta, siis 1 kord kuus on minul tasuline vastuvõtt, kuhu saab registreerida ja tulla ilma saatekirjata. www.kuivaks.ee kodulehel on informatsioon äratusaparaadist, võib-olla sobib see Teie tütrele. Teie äratamine ei õpeta last öösel urineerimistungi tõttu ärkama.

Heade soovidega,
Aili Traat

 

 

Küsimus:

Olen mures oma 9-aastase poja pärast. Tal tuleb ikka veel ette olukordi, kus ta ei suuda end kontrollida ning teeb püksid märjaks. Olen talle rääkinud, et käigu päeva jooksul aeg-ajalt vetsus ka siis, kui otseselt häda pole, ta ütleb, et see ei päästa. Et ta käib, aga ikkagi teeb püksi. Mõnikord rohkem, teinekord vähem. Mõnikord on lihtsalt nö tilgad, aga samas on ikka püksi tulnud kusehulk päris suur. Ta ütleb ka, et ei suuda tagasi hoida siis, kui naerab. See probleem on meil kestnud juba liiga pikka aega. Perearstiga rääkides arvas ta, et läheb mööda, kasvab välja, õpib kinni hoidma. Aga näib, et niisama probleemist jagu ei saa.

Vastus:

Tere!
Päevane pükstemärgamine ja naermispidamatus on lapsele suurt ebamugavust ja stressi tekitav olukord.
Kahjuks ühest retsepti mida tegema peaksite või millist rohtu võtta võiksite, ainult kirja alusel öelda ei saa.
Kindlasti on oluline küllaldane vedeliku tarbimine, päeval kellaajaline regulaarne urineerimine.

Pöörduge palun uuesti oma perearsti poole, vajadusel suunab ta lapse edasi lastenefroloogi vastuvõtule kas Tallinnasse või Tartusse.

Heade soovidega,
Aili Traat

 

Küsimus:
Tere mul on probleem, käin tihti pissil. Iga kord kui ärkan on pissihäda. Iga 9-15 minuti pärast ka pissihäda ja suu on koguaeg väga kuiv. Kui joon, siis tuleb peaaegu kohe pissihäda. Olen 10-aastane, see algas, kui koolis löödi selga, natuke pärast seda.

Vastus:
Tere!
Aitäh küsimuse eest, mul on väga hea meel, et Sa oma tervist jälgid ja abi otsid.

Tõenäoselt ei ole sage pissilkäimine ja suukuivus seotud löögiga selja piirkonda. Pigem oled ennast hakanud trauma järgselt tähelepanelikumalt jälgima või on lihtsalt mitu asja kokku langenud.

Soovitan pöörduda perearsti poole, et ta teeks ära analüüsid, et välistada haigused, mis põhjustavad janu.

Eelnevalt võiksid kodus ära mõõta pissiportsud ja need kogused ka perearstile öelda, siis ta teab, kas Sinu põis on õige suurusega.

Kindlasti jälgi, et sa päeval joomist ei unustaks, muidu tulebki õhtul janu.

Seega alusta palun perearstist.

Heade soovidega,

Aili Traat

Küsimus:

Tere. Minu 4-aastane tütar pissib öösiti ja lasteaias lõunaund tehes juba viimased paar kuud voodisse. Tean, et alla 5-aastaste laste puhul pole see veel problem, kuid oli periood, kus ta ei pissinud üldse alla ja nüüd äkki pissib. Ja koguaeg. Oleme käinud ultrahelis mis oli korras, tegime vereanalüüsid, mis näitas et tal on solgetõbi – tegime ravikuuri ära, kuid ikka pissib voodisse. Pean mainima veel ära, et pissi on väga kange (lausa vänge) haisuga. Mida teha? Kas lihtsalt rahuneda ja oodata millal välja kasvab?

Vastus:

Tere!
Aitäh küsimuse eest. 4 aastaselt tõepoolest võib veel juhtuda, et laps öösel märgab voodit. Sellegipoolest soovitaksin perearstiga nõu pidada. Eelkõige selles osas, kas lapse põie suurus on eakohane, kas peale pissimist on põis tühi. Seda saab teha lapse pissi portsjonite äramõõtmisel ja UH uuringul. Te kahjuks ei kirjutanud täpsemalt mida ultraheliga vaadati. 4-aastane laps on veel lühikest kasvu, tualetis käies soovitan kindlasti laste prill-lauda ja pingikest jalgade alla, et pissimine oleks hästi mugav. Jälgida ka, et laps potilt liiga kiiresti ära ei tuleks ja pissimist pooleli ei jätaks. Kui lapsel on kõhukinnisus, siis see ka soodustab voodimärgamist, rääkige sellest ka oma perearstiga, et seda ravida.
Soovitan Teil oma tütrega uuesti pöörduda perearstile ja vajadusel saab tema teid edasi suunata laste nefroloogile kas Tallinnas või Tartus.

Heade soovidega,
Aili Traat

 

 

 

KÜSIMUS:

Tere,
Minu tütar, 5,4-aastane, pole siiani veel öist allapissimist lõpetanud. Kuna see on igaöine ja ka mitu korda öö jooksul, pole temalt veel öist mähet ära võtnud. Kas see on viga? Õigemini küll, sel suvel tegin proovi ja pidasin vastu 2 kuud, kuna aga pissimine jätkus igal öösel, andsin alla. Vahel pissis ühe korra, siis jälle 2 korda öö jooksul ja mõnikord tuli ka hommikune piss voodisse, seega kolm korda. Mida peaksin kõigepealt ette võtma? Kas mähkme kasutamine võib segada öist pissipidamist?
Me ei ela Eestis, olen suhteliselt meeleheitel, sest kardan, et just mähkmete edasi kasutamine takistab tal öist allapissimist tunnetada. Samas mähkme ära võtmine viib mind ka endast välja, sest öö jooksul mitu korda linasid vahetada on väga väsitav. Pealegi laps ise ei tunne, et ta märg on ja ta on ikka väga märg.
Ette tänades!

 

VASTUS:

Tere!
Vabandan väga, et minu vastus viibinud on. Mõistan Teie muret. 5-aastane tüdruk juba päris suur. Öine voodimärgamine on väga sage probleem selles eas lastel. Kuna Teie laps märgab voodit igal ööl, siis tõenäoselt vajab ta ka ravimite abi.

Esialgu mida saate teha, on reguleerida vedeliku tarbimine, see käib vastavalt lapse kaalule. Kui Teie tütar kaalub 20 kg, siis peab ta saama tassist/klaasist joodavat vedelikku kokku 1 liiter. Sellest 700 ml enne kella 16:00, ülejäänud 300 ml õhtupoolikul ja 2 tundi enne magamaminekut ei joo üldse. Minu kogemuse järgi küllalt palju lapsi saavad voodimärgamisest lahti just küllaldase joomisega. Õhtune jook ei tohi olla piim, gaseeritud jook, tsitruseliste mahlad. Õhtusöök ei tohiks olla väga soolane, valgurikas, pigem rohkem taimne.

Õhtune urineerimine peaks olema rahulik. Kui Teie tütar kipub kiirustama tualetist välja, siis võiks ta õhtul pissida 2-s järgus, see tähendab pissib ära, jääb potile istuma, loeb 20-ni ja pissib uuesti. Pott peaks olema lapse kehale vastav, jalad toetuma maha või pingikesele.

Võiksite ära mõõta päevased pissi portsjonid, need peaks olema 150-180 ml. Kui portsjon suurem, saatke laps päeval 2-2,5 tunni tagant pissile. Väikese põie puhul kaaluge arsti juurde minekut.

Kui lapsel on kõhukinnisus, tuleks seda ravida. Kõhukinnisus soodustab öist voodimärgamist. Mähkme äraharjutamist alustage siis, kui tekivad kuivad ööd, esialgu 1 ööl nädalas ja edu puhul suurendate mähkmeteta ööde arvu. Valige endile kõige sobivam mähkmeta nädalapäev.
Kui kuiv öö, siis kiitke last ja ennast.

Edu soovides,

Aili Traat

KÜSIMUS:

Tere ! Mure 9-a. poisiga, kellel on diagnoositud liiga väike põis, mille tulemusel ka igaöine enurees. Oleme kasutanud 3 – 4 erinevat tableti kuuri, kuid põie mahtu pole oluliselt suurendada õnnestunud. Kas oskate aidata, mida veel saaks teha.

VASTUS:

Tere!
9-aastasele poisile endale ja kogu perele on voodimärgamine kindlasti väga suureks mureks. Kahjuks Te ei kirjuta, mis ravimeid, kui pikalt ja millises doosis olete kasutanud. Osade ravimite puhul on ravikuurid mitmeid kuid. Võimalik on ka, et ravi on siiski toiminud, aga põis on muutunud liialt suureks ja tekkinud põie tühjenemise häire, mis omakorda võib olla öise voodimärgamise põhjuseks.

Osadel lastel on ühest ravimist vähe ja tuleb samaaegselt kasutada mitut rohtu. Tähtis on ka küllaldane vedeliku tarbimine, kogused sõltuvad lapse kehakaalust. Väikese põiega lastel on abi saadud ka äratusaparaadi kasutamisel. Võiksite selles osas ka oma arstiga nõu pidada.

Head paranemist,

Aili Traat

 

KÜSIMUS:

Tere, Olen lasteaiaõpetaja. Nimelt on mul rühmas kohe 4. aastaseks saav poiss. Probleem seisneb selles, et septembri teisest poolest hakkas laps lõunauinaku ajal alla pissima. Leppisime kolleegidega kokku, et anname talle vähem juua, kontrollime vetsus käiku ning ajame teda lõunauinaku ajal üles, et vetsu minna. Rääkisime ka lapsevanemaga, et uurida, kas ka kodus toimub öösel voodimärgamist. Lapsevanem väitis, et mitte. Rääkisime ka lasteaia tervishoiutöötajaga ning tema omakorda lapsevanemaga ning soovitas tal lapsega perearsti poole pöörduda. Nüüdseks pole asi muutunud vaid lisaks pissimisele laps ka kakab lõunauinaku ajal alla. Rääkisin lapsevanemaga ka sellest ning nüüd tunnistas ta, et ka kodus on alla pissimine ja kakamine siiski mureks, aga ei näinud selles samas ka midagi imelikku. Mina kui õpetaja ei saa võtta last ja minna arstile, seega kirjutangi, et teada saada, mis võivad olla alla pissimise ja kakamise põhjusteks?
Ette tänades!

VASTUS:

Tere!
Tänan küsimuse eest. Oma igapäevatöös näen, et kasvatajatel jääb pisut vähe aega, et aidata kaasa lapse urineerimis- ja roojamisharjumuste kujundamisel. Seda rõõmustavam oli Teie kirja lugeda. Loodan, et vanemad on lapsega arsti juures käinud ja probleem hakkab lahenema.
Päevase une ajal voodimärgamise taga võivad olla erinevad haigused, neist sagedasem kuseteede põletik. 2-4 aastased lapsed hakkavad tunnetama urineerimistungi ja õpivad ära millal tuleb minna tualetti et püksid kuivaks jääksid.

Öist voodimärgamist kui häiret, diagnoositakse alates 5-ndast eluaastast. Vaatamata lapse vanusele peab väljutatud uriini hulk olema eakohane ja pärast urineerimist põis tühi, seda on lihtne perearsti juures kontrollida.
Kindlasti ei tohi piirata vedeliku tarbimist, küll aga võib laps saada osa lõunasöögi juurde planeeritud vedelikust peale ärkamist. Vedeliku piiramine päeval suurendab osadel lastel öist voodimärgamist.

Kirjutate, et laps on hakanud päevase une ajal roojama, selle põhjuseks võib olla kõhukinnisus ja roojamistungi mahasurumine. Kõhukinnisusega lapsed pissivad reeglina kiirustades ja ei tühjenda oma kusepõit, mis omakorda põhjustab voodimärgamist. Soovitaksin jälgida, et Teie rühma poiss käiks tualetis kõigil kordadel, kui lapsed plaanipäraselt peaksid pissile minema. Enne uinakut võiks urineerida istudes, siis tühjeneb poisil põis paremini.

Vanematega head koostööd soovides,

Aili Traat

Küsimus:

11-aastane tüdruk käib sagedasti pissil, uriinitilgad tulevad ka püksi. Perearst tegi uriiniproovi, see on korras (põletikku pole). Tüdruk kurdab ka seljas kerget valu (ta armastab võimelda, tegi hundirattaid, saltosid ja ütles, et umbes nädal aega tagasi käis harjutust tehes seljast valu läbi). Kas on võimalik, et kerge uriinipidamatus on tingitud näiteks selja põrutusest, nikastusest?

Vastus:

Tere! Aitäh küsimuse eest. Selleks, et tekiks uriinipidamatus või muud põiehäired, peab selja trauma väga suur olema ja siis esineksid ka muud kaebused. Lastel võib päevane sage urineerimine ja püksi sirtsutamine olla tingitud urineerimise edasilükkamisest ja tualetti minekust viimasel hetkel, kusjuures urineerimine ise toimub kiirustades ning põide jääb jääkuriin. Teine võimalus on, et põis on liialt pinges, väikese mahutavusega ning põie sulgurlihas on nõrgavõitu.

Kumb variant teie lapsel on, ei oska kirja alusel öelda.

Palun mõõtke paaril päeval lapsel väljutatud uriini kogused. Pidage oma perearstiga nõu, tema saab ultraheliga kontrollida jääkuriini olemasolu või siis suunata kas Tallinnasse või Tartusse lastenefroloogi vastuvõtule.

Head paranemist,

Aili Traat

Küsimus:
Tere! Minu 12-aastane poeg märgab voodit juba palju aastaid. Päris kuiva aega ma ei mäletagi. Periooditi on seda vähem kuid, tavaliselt ikkagi 2-3 korda nädalas. Viimastel aegadel oleme lihtsalt öösel ta üles äratanud ja WC-sse saatnud, et ei peaks jälle linu vahetama. See toimib, kuid on koormav vanematele. Kuidas peaksime käituma?

Vastus:
Tere! Kindlasti on öine äratamine nii lapsele endale kui ka vanematele väga koormav. Kahjuks ei selgu, kas teie poeg on mingit ravi saanud ja kuidas see on toiminud. Kui poiss väga pikka kasvu ei ole, võiksite vaadata kuivaks.ee kodulehelt kuidas äratusaparaat töötab ja kui see sobib, saaksite seda laenutada.
Eeldan, et vedeliku tarbimise harjumus on teie pojal olemas, kindlasti tuleb päeval juua ja õhtul 2 tundi enne magamaminekut on soovitav enam mitte juua. Õhtusöögi kõrvale ei soovitata gaseeritud jooke, piima, tsitruseliste mahlu. Täpsemad vedeliku tarbimise juhised sõltuvad lapse kaalust.
Mõõtke palun nädalavahetusel väljutatud uriini kogused ning siis saab perearst otsustada kas põis normaalse suurusega ja sellest lähtuvalt ka uuringuid palneerida ja ravi määrata. Vajadusel konsulteerib öise voodimärgamisega lapsi nefroloog Tallinnas ja Tartus ning inkontinentsi õde Tartus.

Heade soovidega,
Aili Traat

 

Küsimus:
Tere. Minu 10-aastane tütar pissib öösel alla. Oleme käinud lastearsti juures, saime ühed rohud aga ei midagi. Kui pikem vahe on olnud, siis olen palunud teha arstil proovi ja siis näitab jälle põletikku ja räägitakse kahest bakterist mis on pissu sees. Aga me oleme nii käinud arsti juures juba nelja aastasest peale. Mida peaks tegema? Sooviksin saada soovitusi kuhu ja millise arsti poole pöörduda.

Vastus:
Tere! Teie mure on väga õigustatud. 10-aastase tütre ja ka kogu Teie pere elu mõjutab öine voodimärgamine. Andmed Teie kirjas on pisut napid, kuid saan aru nii, et probleem on nii päeval kui ka öösel. Sagedasti on lastel, kes märgavad öösel voodit pissiproovid korrast ära. Sel juhul võib lapsel olla põie tühjendamise häire, millele tihti kaasub ka kõhukinnisus. Kui on kõhukinnisus, siis tuleks seda ravida.
Soovitan Teil uuesti pöörduda oma perearsti poole. Eelnevalt võiksite 2 päeval ära mõõta lapse pissi portsjonid ja tarvitatud vedeliku hulgad. Tüdruk on juba suur, küsige temalt ka kõhukinnisuse osas. Vajadusel saab perearst suunata Teie tütre lastenefroloogile, kes töötavad nii Tallinnas kui ka Tartus.

Heade soovidega,
Aili Traat

 

Küsimus:
Tere! Meil on mure 12 aastase poja kakamisega. Ta on titeeast saati hoidnud kakat kinni ja kardab vetsus käia, kuna on valus. Siis mingi aja pärast hakkab soolest immitsema vedelat, mis määrib pükse. Siis jookseb ta päevas kümneid kordi vetsu vahet, kuna sool pressib põiele ja pissihäda on koguaeg. Samas tuleb ka tagant otsast vedelat ja nii kestab see mitmeid päevi…ja seni kaua, kui saab suurema osa eest ära…peale seda kestab määrimine veel pikalt. Oleme käinud pojaga soolteröntgenis ja andnud toidutalumatuse analüüse, aga kõik näib korras olevat. Soole kohta öeldi, et on pikk sool. kõhukinnisus on suguvõsas sees. Mida me peaksime tegema, et see asi paraneks. Me näeme, pojal on sellepärast kehva olla…eriti koolis. Lugupidamisega!

Vastus:
Tere! Kõhukinnisuse, enkopreesi osas oskab Teile parimat nõu anda gastroenteroloog. Peale jääkiderohke dieedi võiks ravimitest kasutada forlaxit, mis on pulbri kujul. Pulber tuleb lahustada klaasis vees või mahlas ja hommikul ära juua. Kõht tuleks päris lahti saada ja siis edasi otsida ravimi doos, millega laps roojab kas iga päev või ülepäeviti ja iste on pehme. Mõni laps vajab selleks pool pulbrit päevas, teine jälle terve pulber ülepäeviti. Peate lihtsalt oma pojale sobivaima doosi välja peilima. Soovitan ka välja kujundada kindel roojamise rütm kas hommikusöögi, lõunasöögi või õhtusöögi järgselt. Kui nendest võtetest abi ei ole, rääkige oma perearstiga, kes vajadusel suunab teie poja gastroenteroloogi vastuvõtule.
Head paranemist,
Aili Traat

Küsimus: Minu poeg 10.a. pissib alla. See algas veidi enne kooli minekut, pidasin seda koolistressiks ja lootsin, et läheb üle. Proovisin öist äratamist, natuke aega aitas, siis pissis ikka enne äratust. Õhtuti juua ma tal ka ei luba. Nüüd on asi veel hullemaks läinud ja ma ei oska enam midagi teha.
Vastus: Öine voodimärgamine on kindlasti väga suureks mureks Teie pojale ja Teile ka. Usun, et olete oma perearstiga rääkinud ja reguleerinud vedeliku tarbimist, (rõhutaksin siinkohal, et päevane õige vedeliku tarbimine soodustab öist kuivaksjäämist) ja mõõtnud ära uriini portsud. Kui need korras, siis soovitan edasise ravitaktika otsustamiseks pöörduda esialgu õde Elbe Hade vastuvõtule, mis toimub reedeti. Vastuvõtule saab registreeruda Kliinikumi etteregistreerimiskeskuse numbril 731 9100, vajalik perearsti saatekiri. Nõu saab ka nii Tallinnast kui Tartust lastenefroloogidelt.

Küsimus: Olen hädas oma sel suvel juba 8aastaseks saava tütrega. Nimelt on meil probleem püksi pissimise ning öise voodimärgamisega. Päeval juhtub õnnetusi eelkõige mänguhoos, naerdes või kui keegi teda kõdistab. Alles hiljuti kutsus ta omale sõbranna külla ning 4 tunni jooksul juhtus tal õnnetust 5 korda. Oleme küll rääkinud, et kui pissihäda natukenegi tunneb, tuleb vetsu minna, aga abi ei miskit.Öösiti pissitame teda veel enne, kui ise magama läheme, iga öö tal seda ei juhtu. On ka kuivi perioode nagu öeldakse. Kõige pikem kuiv periood kestis 3 kuud, eelmisel suvel, kui laps ärkas ise öösiti ning läks pissile. Kuiv periood sai otsa lapse kooli minekuga kui laps magab nii sügavalt, et enam ei ärka häda peale üles.
Õhtuti umbes 2 tundi enne magamaminekut ei luba me lapsel juua, kuid õnnetusi ikka juhtub. Oleme teinud perearsti juures pissiproovi, mis ei näidanud lapsel põletikku. Sügisel 2013 külastasime ka laste uroloogi Mustamäe Lastehaigla Polikliinikus, kes meie külatusel ütles ainult, et tema võib augu kinni õmmelda kui vaja, et muud ei ole teha. Andis vaagnapõhja lihaste harjutuste õpetused ning sellega ka asi piirdus. Ei tehtud meile mingeid uuringuid seal ega midagi. Ka ei räägitud meile Inkotubadest, millest lugesin siin lehel.
Tahaksingi küsida, kas või kuidas ma saaksin veel last aidata? Ta on ka ise õnnetu, et tal juhtub ikka ja jälle. Lisaks häirib see ka lapse sotsiaalset elu, kui sõprade ees juhtub koguaeg. Kas on võimalik kuidagi aru saada, mis seda lapsel põhjustab? Seda kuidagi ravida? Olen tõesti lapse pärast mures ning tahaksin, et ta saaks ka kuiva lapsepõlve nautida.

Vastus: Mõistan nii Teie kui peagi 8aastase tütre muret. Kuna siin on mitu probleemi – naermispidamatus, päevane pükstemärgamine, öine voodimärgamine, siis soovitaksin uuesti oma perearstiga nõu pidada ja vajadusel laste nefroloogiga konsulteerida. Eelnevalt võiksite paaril nädalavahetusel mõõta ja üles kirjutada pissiportsjonid, siis saab perearst kohe mingi teave, kuidas kusepõis töötab. Hea oleks teada ka öist uriini kogust. Teie tütar on suur, tualetis käib üksinda, seetõttu võiksite pilgu heita tema kakale, paljudel lastel, kel samasugused probleemid, on ka kõhukinnisus, mida tuleks kõigepealt ravida. Samuti võiksite ära mõõta tarvitatud vedeliku, kuna osa lapsi hakkab vedelikku piirama, mis aga ei tule paranemisele kasuks. Inkotubadest saab laenutada alarmaparaati, aga seda Teie lapsele esialgu ei soovita.

Küsimus: 11-aastane poiss pissib iga päev püksi, mõni päev isegi mitu korda. Öösiti probleemi pole. Nüüd on lisandunud ka püksi kakamine, mida juhtub paar korda nädalas. Mitu aastat on last ravitud Driptane’iga. Psühhiaatri juures on ka käidud. Mida saaks veel selle probleemi lahendamiseks teha?
Vastus: Päevane pükstemärgamine ja püksi kakamine on nii Teile kui ka teie pojale kindlasti väga ebameeldiv probleem. Kahjuks ühest lahendust, mida kirja teel öelda, ei ole. Soovitan uuesti pöörduda oma perearsti poole, mõõtes eelnevalt mõnel nädalavahetusel väljutatud uriini portsjonid. Perearstiga otsustate kas ta saab Teie last ise edasi uurida ja ravida või saadab nefroloogi vastuvõtule. Ilma põietööd hindamata ravi teha ei saa. Püksi kakamise koha pealt vajab täpsustamist, kas lapsel kaasub kõhukinnisus või mitte. Kui on kõhukinnisus ja roe lekib, tuleks alustada kõhukinnisuse ravist. Kui kõhukinnisust ei ole, aitab eelkõige roojamise režiim. Aga siin saate jällegi oma perearstiga nõu pidada ja konsulteerida vajadusel gastroenteroloogiga.

Küsimus: Mul on viieaastane poiss ja ta 2 nädalat iga poole tunni tagant pissib, vahel ka iga kahe minuti tagant, öösel on rahulik, eelnevalt oleme paari kuu jooksul söönud antibiootikume angiini vastu ja palju haiged olnud, põiehaigus välistatud, said proovid tehtud. Kas peaks nõudma saatekirja uroloogi juurde või on asi lihtsalt närvides? Muidu on väga hea pidaja olnud. Pissi kogus on ka vähenenud.
Vastus: Kahjuks on kirja teel Teile keerukas vastata. Neid lapsi, kellel on tekkinud sage pissimine, käib minu vastuvõtul päris palju. Enamik nendest lastest on täiesti normaalse või isegi suurepoolse kusepõiega, kuid nad katkestavad pissimise enne ära, kui põis tühjaks saab. Teine osa lapsi, keda on kindlalt vähemuses, vajavad põie lõõgastamiseks ravimite abi. Kindlasti on vaja jälgida lapse vedelikutarbimist, et see oleks küllaldane. Ei soovita juua gaseeritud jooke.
Kuidas Teie lapse kusepõis töötab, saab perearst vaadata ultraheli uuringul. 5aastase lapse ühekordne uriini ports peaks olema 150-180 ml. Kui Teie poeg tualetti läheb, las ta pissib istudes, peale pissimist jääb potile edasi istuma ~20 sekundiks ning seejärel pissib veelkord, kuid mitte punnides. Kui teistkordsel urineerimisel veel pissi tuleb, võib eeldada, et Teie laps kiirustab liialt tualetist väljatulekuga. Kui tundub, et põis on väikesepoolne, võiksite lapse tähelepanu kõrvale juhtida ja vaadata, kuidas ta kannatada saab. Vahel lahendab see olukorra. Kui ikkagi laps jääb sageli urineerima, pöörduge palun perearstile abi saamiseks.

Küsimus: Minu 2aastasel tüdrukul on uriiniproovis valku. 3 nädala jooksul on võetud uriini 3 korda, ikka on valk uriinis. Kas peaks hakkama muret tundma ja mis põhjustab uriinis valgu tekke?
Vastus: Uriini analüüsis leitakse valku väga erinevatel põhjustel. Väga vähene valgu eritus ööpäevases uriinis võib olla täiesti normaalne. Mööduvat valgu eritust uriinis võivad põhjustada näiteks palavik, stress, vedeliku puudus, raske füüsiline pingutus. Samas valku võib esineda uriinis erinevate neeru- ja kuseteede haiguste puhul. Oluline on teada, milline lapse seisund on, kui palju ta pissib ja kui suur on valgueritus uriiniga ning mis peale valgu uriini analüüsis veel on. Tõenäoselt Teie lapsega on kõik praegu korras, vastasel korral ei oleks perearst piirdunud ainult uriini analüüsidega. Kindlasti aga on vaja lapsel ka siis, kui ta tundub terve olevat, jälgida pissiproove ja kui valgueritus ikka püsib, või veelgi süveneb, vajab see täpsemaid uuringuid.

Küsimus: Mul on 2a3kuune tütar ja probleemid tema pissimisega. Ta ei tunne pissihäda. Ta ütleb, et pissihäda siis, kui juba piss tuleb. Kui panen lapse potile (läheb hea meelega) pissile, siis istub natuke aega ja ütleb, et ei ole pissihäda, tõuseb püsti ja astub paar sammu ja siis piss tuleb ja kui piss jooksma hakkab, ütleb kohe “emme pissihäda”. Ja nii on juba sügisest saadik, kui mähkme päeval ära jätsime. Vahel harva kui saame pissi potti. Sellest ma saan aru, et mänguhoos vahel tuleb püksi, aga,et koguaeg, see teeb väga murelikuks. Laps põdes 2012 suvel 3 korda kuseteede põletikku ja viimasel korral (august 2012) avastati veel lisaks põletikule kolibakter uriinist. Kas see võib olla põhjuseks, et nüüd on probleemid pissimisega? Kakal käimisega pole kunagi probleeme olnud, läheb ise potile, kui häda on.
Vastus: Laste oskused arenevad pisut erinevalt. Kui ainult vanusest lähtuda, siis 1-2 aastased lapsed saavad aru, et põis on täis ja seetõttu hilinevadki tualetti minekuga. 2-4 eluaasta vahel õpivad lapsed tundma pissihäda ja aru saama kui kaua kannatada tohib, et jõuda kuivade pükstega potile. Soovitan last panna regulaarselt pissile ja kiita, kui pissimine potti õnnestub. Teie tütar on põdenud ilmselt imikueas mitu korda kuseteede infektsiooni. Selle haiguse puhul on uriini analüüsis põletikurakud ja mikroobid. Kõige tavalisem haiguse tekitaja on kolibakter. Saan Teie kirjast nii aru, et viimasel aastal kuseteedes põletikku ei ole olnud, seetõttu praegust pükstemärgamist ei seostaks läbipõetud infektsiooniga. Kui Teie laps on juba õppinud õigel ajal potile minema ja siis tekib uuesti märgamine, tuleb otsida kuseteede põletikku. Seega soovitaksin last panna päeval 1,5-2t tagant potile, köita tema tähelepanu, et ta rahulikult ära pissiks ja ei kiirustaks põit tühjendamata potilt ära. Kui Teil ikka jääb mure lapse pissimise pärast, siis saate nõu pidada oma perearstiga ja vajadusel on võimalik teha ultraheli uuring, mis on lapse tervisele ohutu.

Küsimus: 4aastane poiss ütleb, et tal on peale pissil käimist mõne aja pärast jälle pissihäda. Vetsus olles aga miskit ei tule. Kas tegu võib olla põletikuga? Kui küsisin, kas pissida on valus ka, siis ütles, et vahel on peale pissimist noku valus, aga pissimise ajal valus ei ole.
Vastus: Loodan, et praeguseks pojal pissimisega kõik korras. Tõenäoliselt ei olnud teie pojal kuseteedes, kusepõies põletikku. Sageli 4aastased poisid pissivad juba püsti ja kipuvad sealjuures kiirustama, jätavad pissimise pooleli ning tunnevad õige pea peale pissil käimist uuesti häda. Seda nad ei tee meelega ja enamasti selgubki niisugune olukord, kui lapse kusepõit vaadatakse kohe pärast pissil käimist ultraheliga. Seda saab perearst korraldada. Kui põide jääb peale pissimist lubatust rohkem pissi, soovitaksin ka poistel tualetis istudes pissida ning jälgida, et sealjuures lapse jalad ulatuksid põrandale, vajadusel pingikesele toetuda. Pissimine peab olema mugav ja laps ei tohiks poti äärel kõõluda. Noku valu ei oska ilma nägemata kommenteerida, selles eas võib eesnahk veel kitsas olla ja vahel tekib sinna põletik.

Küsimus: Mul on 5aastane poeg, kes laseb nii päeval kui ka öösel püksi, küll pissib, küll kakab. Käisime selle murega perearsti juures, kuid tema sõnul on kõik korras, lihtsalt on ta vanus selline, et elu on kiire ja pole aega vetsu minna. Mida ma peaksin tegema?
Vastus: Saan väga hästi Teie murest aru. 5aastane poiss on küllalt suur ja selles eas ei peaks enam päeval püksi pissima ega ka kakama. Öine voodimärgamine võiks ka lõppeda. Sageli on pükstemärgamine, püksi kakamine ja öine voodimärgamine omavahel seotud. Kuidas Teie lapsega, seda on nii vähese teabe korral väga raske öelda. Et midagi täpsemalt öelda, tuleks teada, kas lapsel on kõhukinnisust, kas päevased pissihulgad on eakohased, kas laps kipub pissihäda maha suruma või hoopis tualetis kiirustama, kuidas on tema joomisharjumused. Soovitaksin veelkord rääkida oma perearstiga ning ühiselt otsustada konsultatsiooni vajadus. Esialgu aga soovitaksin poega suunata ~2-2,5 tunni tagant pissile ka siis kui ta seda ise ei soovi. Kahjuks ei tea Teie lapse kaalu, kuid orienteeruvalt peaks tassist joodav vedeliku kogus olema ~1 liiter. Joomine lõpetada ~2 tundi enne magamaminekut. Kakale tuleks ka suunata peale suuremat sööki, see oleks peale lõuna- ja õhtusööki. Hommikuti läheb enamasti kiireks, kuid sobimisel võiks poeg proovida ära kakada ka hommikusöögi järgselt. Kõhukinnisuse puhul soovitab ravi perearst, vajadusel gastroenteroloog. Kiitke last edu puhul, praegu ju päkapikud veel käivad.

Küsimus: Tütar saab 5aastaseks. Juba paar kuud on probleeme pissimisega – tuleb püksi päeval ikka mitu korda, öösel samuti. Praegu on öösel ja kui kuhugi lähme kodust välja mähe all. Oli vahepeal probleeme lasteaias. Üks poiss olla kiusanud ja terroriseerinud. Pissiproov oli korras. Soovin lasta teha ka proovi, mis näitaks kas veresuhkruga võib olla probleeme (lapse isaisa on diabeetik). Tihti on uriin väga spetsiifiliselt paha haisuga. Proovisime ka Urofortet. Käime psühholoogi juures. Siiani ei midagi. Varem ei olnud probleeme. Käis ilusti potil ja ka öösel ärkas ise. Siis hakkas nii, et algus tuli püksi ja ülejäänud potti. Ise räägib, et ei tunne, kui pissihäda tuleb. Täitsa ise ka nutab tihti juba, et nii juhtub! Endal mõistus juba otsas… Küsisin ka saatekirja perearstilt põieuuringutele.
Vastus: Püksipissimine ja voodimärgamine on nii vanematele kui ka lastele raske mure. Kahju, et Teie alles 5aastaseks saav laps juba muretseb selle pärast. Kirjutate, et uriin lõhnab vahel halvasti, kas Te sellel perioodil olete teinud lapsel pissiproovi ja ka külvi mikroobidele? Seda saate perearsti juures teha. Uriin hakkab lõhnama, kui seal on palju mikroobe.
Veel võiksite paaril vabal päeval ära mõõta lapse pissiportsud, et teada saada, kas lapse põis töötab normaalselt. Kui lapsel pissimise sagedus liiga harv, tuleks ta suunata ~2-2,5 tunni tagant pissile. Kindlasti jälgida, et laps joomisest ei loobuks. Praegu päkapikkude aeg, proovige last positiivselt ja julgustavalt motiveerida päeval kuivaks jääma. Kui päeval kõik korras ja öine voodimärgamine jääb püsima, siis tuleb seda ravima hakata peale 5aastaseks saamist. Rääkige perearstiga, et vajadusel suunaks ta Teie lapse nefroloogi vastuvõtule. Võib-olla ta on seda juba teinud, kuna soovite põieuuringut.

Küsimus: Minu 3,5aastane tütar, kes pole kunagi voodisse alla pissinud, teeb seda mitu korda nädalas. Hakkas see vaikselt pihta kuu aega tagasi, kui ta hakkas lasteaias käima. Olen küll mõelnud, et tegu võib olla lasteaiastressiga, kuid ta läheb sinna väga hea meelega. Kas mul on põhjust muretsemiseks või peaksin lihtsalt ootama, kuni asi laheneb?
Vastus: Kui teie tütar on terve, pissi tavapärase lõhnaga, siis ei ole muretsemiseks põhjust. Selles vanuses lapsed võivad voodisse pissida ja seda peetakse normaalseks. 3aastaselt on öine uriini hulk veel suur ning kui lasteaia järgselt on laps väsinum, uni sügavam, siis juhtubki, et laps ei ärka öösel ja pissib voodisse. Soovitan lasteaiast tuleku järgselt anda lapsele piisavalt vedelikku, et joomine päris viimastele õhtutundidele ei jääks. Veel soovitan jälgida, et laps enne magamaminekut rahulikult põie tühjaks pissiks ja liialt ei kiirustaks potilt äratulekuga. Lapse kasvades voodimärgamine tavaliselt väheneb ja laps hakkab lõpuks tõusma kuivast voodist. Normaalseks ei saa lugeda, kui laps märgab voodit peale 5ndat sünnipäeva.

Küsimus: 8aastane laps teeb püksi. Juba teist nädalat selline probleem. Hommikul ärkab ja püksid märjad. Ütleb ei tunne, kui piss tuleb. Laps räägib, et ka koolis on mitu korda ette tulnud selline asi, et ta ei tunne, kui piss tuleb ja märkab alles siis, kui püksid märjad. Milles võib olla probleem?
Vastus: Saan Teie kirjast aru nii, et varem on lapsega pissimise osas kõik hästi olnud. Öösel voodisse ei pissinud ja kogu päeva vältel jäid püksid kuivaks. Mure tekkinud viimastel nädalatel. Soovitaksin pöörduda perearstile, kes teeb analüüsid. Mitte küll sageli, kuid põhjuseks võib olla ka üldhaigestumine, mida kirja teel diagnoosida ei saa. Kui perearsti juures haigestumist ei leita, võiksite päevasel ajal lapse kellaajaliselt iga ~2 tunni tagant tualetti saata. Päeval peab laps piisavalt vedelikku saama, et õhtul janu ei oleks ning viimased 2 tundi enne magamaminekut ei tohiks enam juua. Need on esialgsed soovitused – alustage palun oma perearstist.

Küsimus: Laps saab järgmisel kuul kuueseks, aga ei lähe WC-sse kakale. Pissil käib ilusti, aga kakale ei lähe. Ei tea enam, mida teha. Oli kuu aega vanaema juures Soomes, siis sellist probleemi polnud. Koju saabudes hakkas seda vältima. Olen küsinud, kas ta kardab WC-d, et ta sinna ei lähe? Vastab selle peale, et ta ei tea.
Vastus: Vabandan vastusega viivitamise pärast, aga suvepuhkuse ajal olin tööarvutist eemal. Loodan väga, et Teie laps on jälle WC-s kakal käima hakanud. Kirjast päris täpselt ei selgu, kas laps enne Soomes vanaemal külaskäimist ikka kakas ilusasti WC-s, või oli see probleem juba varem ja avaldus ainult külas olles. Kui lapsel on kõhukinnisus, siis püüdke roe võimalikult pehmeks saada, et laps saaks aru, et kakamine ei ole valus. Lisaks dieedile on apteegis käsimüügis ravimid olemas. Suunake laps peale iga söögikorda tualetti kakale ka siis kui ta ütleb, et häda ei ole. Potil võiks ta istuda 5-6 minutit ja püüda rooja väljutada. Istumine peab mugav olema, s.t. jalad peaksid ulatuma kas põrandale või pingikesele, mitte rippuma. Kui mure jääb püsima, soovitan pöörduda esmalt gastroenteroloogi, siis psühholoogi vastuvõtule.

Küsimus: Minu 8aastane poeg teeb päeval nii 5 korda püksi. Tuleb nii eest poolt õnnetust kui tagant. Kui olen püksid vahetanud, palun tal alati minna WC-sse. Tunni möödudes näen jälle, et püksid on märjad. Ise ta ütleb, et ei tundnud. Tagant poolt õnnetust nii tihti ei juhtu, kuid paar korda nädalas ikka. Selleks, et ta püksi teeks, ei pea ta ennast liigutamagi. Käib tualetis ära, istub diivanile, mängib oma kontrolliga ja tunni möödudes on püksikud jälle märjad. Perearstile pole veel jõudnud, kuna arst on puhkusel. Väiksena ta püksi ei teinud. See probleem on tekkinud viimase aasta jooksul. Algul oli asi väga harv, nii kord kuus, aga nüüd viimase kuu jooksul on asi ikka väga hull. Milles võiks olla probleem ja millise arsti juurde peaks pöörduma?
Vastus: Väga vabandan, et vastus jõuab Teieni lubatust hiljem. Loodan, et olete juba saanud perearsti poole pöörduda ja murega tegelema hakanud. Enamasti on lastel, kellel esineb pükste määrimist roojaga, ka kõhukinnisus, mille raviga ka pükstemäärimine taandub. Kui kõhukinnisust, ka varjatut, kindlasti ei ole, siis tuleks laps suunata regulaarselt peale iga suuremat söögikorda tualetti roojama ning kujundada välja regulaarne tualetirežiim, mis tihti vähendab ka päevast pükstemärgamist. Selleks, et otsustada milline ravi on päeval pükstemärgamise jaoks kõige otstarbekam, soovitaksin ikka pöörduda perearsti poole. Enne oleks hea 2-3 päeval ära mõõta päevased pissi portsjonid. Sealt edasi arst juba otsustab, kas laps vajab edasi suunamist nefroloogi konsultatsioonile.

Olen 15-aastane noor neiu, kes teeb öösiti tahtmatult voodisse. Haigus on kestnud kogu elu ning olen ka käinud mitmete arstide juures, kuid abi pole saanud. Ilmselt on mul põhjuseks väike põis ja sügav uni, kuid see eisneb periooditi. Umbes nädal järjest tuleb voodisse ja umbes 2 nädalat olen kuiv. Loodan väga teie abile, sest asi on juba minu jaoks lootusetu, ei saa käia laagrites, sõbrannade poole ei saa ööseks jääda, jne.
Vastus: Väga tubli, et püüad oma murele lahendust leida ja oled end öise enureesi põhjustega kurssi viinud. Kahjuks ei selgu kirjast, mille alusel Sa arvad, et Sul on väike põis. Kui on tehtud ultraheli uuring, kus vaadatud kusepõit vahetult enne ja pärast urineerimist, siis saab seda küll öelda, et põis on väike. Kui arvad seda väljutatud uriini alusel, siis see ei ole täpne.
Põiemahtu saab ravimitega suurendada. Kindlasti juba tead, et vedeliku tarbimist päeval ei tohi piirata. Hommikust kuni kella 16:00-ni peaksid vedelikku jooma vähemalt 1 liiter, see aitab ka põiemahule kaasa. Õhtupoolne vedelikukogus kella 16:00 kuni 2 tundi enne magamaminekut on 0,5 liitrit. Praegusel ajal on saadaval ka ravimid, mis vähendavad öist uriini hulka ja neid ongi soovitatud kasutada sel perioodil, kus öist voodimärgamist ei tohi kindlasti olla. Soovitan Sul veelkord perearstiga nõu pidada ja vajadusel konsulteerida laste nefroloogiga kas Tartus või Tallinnas. Usun, et saad asjakohast nõu ja probleemile lahenduse.

Mure on 7aastase poisiga, kes käib tihti WC-s. Pidasin seda normaalseks ja füsioloogiliseks eripäraks, kuid hakkasin kahtlema, sest nüüd selgus, et ta küll käib tihti, kuid tuleb vaid paar tilka kui sedagi. Õhtuti käib sageli 2 korda järjest vahetult enne uinumist. Ja kunagi ei taha lonksugi juua võtta, kuna kardab, et tuleb häda. Üle aasta on see kindlasti nii olnud ja ma pidasin seda hormoonide taseme tõusuks.
Vastus: Teie mure on täiesti õigustatud, kuna 7aastase poisi päevased pissi portsjonid peaksid olema 210-240 ml ja joodud vedeliku hulk ~1 liiter juhul, kui ta kaal väga suur ei ole. Sagedaseks loetakse pissimist üle 8 korra ööpäevas. Soovitaksin teil selle murega pöörduda oma arsti poole. Kohe tulevad puhkepäevad, hea oleks kui te mõõdaksite ära lapse joogi ja pissi hulgad. Et seda lihtsam teha oleks, lisan lingi (urineerimispäevik), kust saate alla laadida meie tabeli. See aitab perearsti ja spetsialisti, kui perearst teie poja kellegi juurde edasi suunab.

Tütrel, peaegu 4, kes on kaua juba mähkmevaba, esineb täpselt aasta algusest saati igaöiselt voodimärgamist. Ei ole täheldanud ühtegi vaimset probleemi, elus muudatusi pole toimunud, päeval kõik korras ja kuiv. Laps rõõmsameelne. Olen piiranud õhtust joomist, samuti panen ta ise kl 1 öösel potile, olenemata sellest on 3-4 h möõdudes voodi märg. Ei oska midagi enam ette võtta, selle aasta 10 ööst on 8 märjad.

Vastus: 4 aastaselt võib veel öist voodimärgamist esineda, aga kui Teie tütar oli eelnevalt 6 kuud kõigil öödel kuiv, mõned soovitused Teile. Kirjutate, et piirate õhtust joomist, mis on õige, aga laps peab 2/3 neerude tööks vajalikust vedelikust hommikusöögist kuni kella 16:00 kätte saama. Kahjuks ei tea ma Teie lapse kaalu, seega ei saa täpseid arve kirjutada. Kella 16:00 kuni 2 tundi enne magamaminekut peab laps saama 1/3 vedelikust. Näiteks, kui teie laps on 20 kg ja magama läheb kell 21:00, siis hommikust –> k.16:00 650 ml ja 16:00-19:00 350 ml vedelikku. Vedelik on kõik, mida tassist saab juua. Õhtusöögi juurde ei sobi piim ja gaseeritud joogid, mis suurendavad öise pissi hulka ning põis saab täis. Selles eas lapsed magavad sügavalt ja laps ei ärka täispõie tunde peale. Kui Teie lapsel on kõhukinnisus, mis soodustab ka öist voodimärgamist, pöörduge oma arsti poole abi saamiseks. Pott peab lapse kehale vastav olema. Kui laps käib WC-potil, tuleks kindlasti kasutada laste prill-lauda ja pingikest jalgade alla, muidu ei saa laps mugavalt, pingutamata põit tühjendada. Öösel kui Te last potile panete, peaksite ta üles äratama, aga arvestades vanust, on see praegu vara. Öist voodimärgamist käsitletakse haigusena alates 5-ndast eluaastast.

Mul on mure oma 2,10 a tütre pärast. Alates 2 a oleme päeval täiesti kuivad, ka lõunaune ajal äpardusi ei juhtu. Sel sügisel proovisime 1x mähkmevabu öid. Algus oli nagu ikka paar ööd kuiv, siis tuli piss, siis tuli pissiöid rohkem ja siis läks pesumasin katki st selleks korraks jäi asi katki.
Uuesti alustasime öise mähkmevaba olekuga novembris. Kõik tundus olevat normaalne, st üksikuid öid kuus juhtus, aga väga harva. Nüüd aga äkki dets alguses oli selline periood, kus laps pissis nädal aega järjest igal ööl alla. Mingit pahandamist meil sellega seoses ei ole. Vaikselt paneme uued riided ja üldjuhul magame edasi ühiselt teises voodis – nii tahab ta öösel ärgates ka siis, kui kuiv oli. Siis oli mitu nädalat, kui ööd olid pissivabad. Aga nüüd on pärats pühi on jälle kõik ööd pissiga ja märja voodipesuga. Täna pissis koguni 2 korda. Ise olen täheldanud mingi seose tema pissilkäikudega. Pikka aega oli meil nii, et viikmane piss tuli kl 22 ja siis ta uinuski. Nüüd on mitu nädalat selline aeg, kui ta vahel pissib ´viimati kl 19 ja pärast seda enam ei taha. Kuna on käsil ka “ei taha aeg”, siis potile suunamine ei õnnestu. Stressiga asi seotud ei ole, sest midagi meie pereelus muutunud ei ole. Laps saab palju tähelepanu nii minult kui mehelt. Õhtuti mängime palju koos- nagu varemgi oleme teinud. Lasteaias ei tea, et midagi oleks juhtunud. Nii väike laps ei räägi eriti midagi veel ja kasvatajad ütlevad, et kõik on hästi. Kas on alust loota et see laheneb iseenesest, kui rahulikuks jääda ja lihtsalt vahetada linu, kuni asi jälle normaliseerub? Või tuleks midagi teha – minna perearsti juurde vms. Põiepõletikku lapsel ma arvan, et ei ole. Mingit valu tal ei ole, palavikku ka mitte, laps on rõõmus ja päeval pissib tavalistes kogustes. Perearstile helistasin – ta arvas, et põiepõletik see küll ei ole. Väike probleem on tal alati olnud kakamisega, st kõht kipub kõhukinnisusele. Alates 1. eluaastast oleme sellega tegelenud ja ta kakab regulaarselt, kaka on vahel kõvavõitu, aga verd jms on selles üliharva. Hirmu potile minna tal ei ole olnud. Hoiame menüü ja toiduvalikuga (kiudained jms), teeme refleksoloogilist massaaži iga päev, aitame heade bakteritega (vastavalt vajadusele võtame üht looduslikku preparaati, mis soolefloorat aitab hoida). Mida teha?

Vastus: Teil on väga tubli väike tütar. Kõikide laste oskuste areng võtab aega. Teie tütar saab 3 aastaseks. Selles vanuses õpib laps päeval tunnetama oma põie täitumist, aru saama, kui suur võib pissihäda olla, et ta jõuaks õigel ajal, kuivade pükstega, potile. Öine voodimärgamine peab ära kaduma 5-aastaselt. Juhul, kui Teie laps on olnud järjest 6 kuud öösiti kuiv ja siis tekib uuesti märgamine, tuleks arsti juurde pöörduda. Öist voodimärgamist soodustab ka kõhukinnisus, mille raviga tuleb kohe tegeleda. Kaka peab olema ühtlane, vormitud, mitte suurema läbimõõduga kui lapse 2 sõrme. Ebamugavus kakamisel soodustab kakamise tagasihoidmist ja sellega koos hakkab laps ka pissihäda maha suruma ning sageli katkestab pissimise ära enne, kui põis päris tühjaks saab. Eeldan, et Teie lapse pott on lapse pikkusele vastav, s.t. kas laps kasutab veel väikest potti või suurele potile on olemas laste prill-laud ning pingike jalgade alla, et laps saaks mõnusalt lõdvestunult potil istuda. Õiges asendis tuleb põis paremini tühjaks ja öine pissi mahub korralikult tühjendatud põide ära. Kokkuvõttes annaksin Teie lapsele veel aega kasvamiseks ja öiseks kuivaksjäämiseks. Kui mure jääb püsima, mõõtke ära 3-4 päevast uriini portsu ja pidage veelkord nõu oma arstiga.

Mure on 7aastase tütre pärast, kes siiani on igal öösel märg (kuiva perioodi polegi olnud). Oleme teinud paar-kolm aastat tagasi põie ultraheliuuringud, kõik korras. Käisime psühholoogil – tuli väike leevendus, aga olukord läks kiirelt tagasi algusesse. Käisime ka hiina arstil – ei olnud muutusi. Voodi on märg igal ööl, mõnikord ka kaks korda öö jooksul, last see ei sega. Harilikult käin lapsega WC-s umbes 2-2,5 tundi peale uinumist, siis on enamasti voodi hommikuni kuiv. Õhtuti ei joo jm elementaarsetest reeglitest peame kinni. Geneetiliselt on soodumus olemas. Nüüd on hakanud silma WetStop aparaadid – kui suure tõenäosusega nad töötavad, kas on neid võimalik ka Tallinnas kusagilt laenutada (ostuhind on päris krõbe)? Kas tuleks perearstilt nõuda ka uut ultraheliuuringut põiest, kui eelmine oli korras? Kui ohutud on suukaudsed rohud ja kas neid nii väikestel kasutatakse?
Vastus: 7aastaselt on paras aeg öise voodimärgamise raviks. Saan aru, et vedeliku tarbimine on Teie lapsel reguleeritud, s.t. 2 tundi enne magamaminekut enam ei joo. Kahjuks ei tea Teie lapse kaalu, seetõttu ei saa öelda, kui suur peab olema hommikupoolne ja õhtupoolne joodava vedeliku hulk. Aga seda saate koos oma arstiga arvutada. Kindlasti peab tütar päeval küllaldaselt vedelikku saama.
Vanuse järgi sobib ravi äratusaparaadiga ja ka ravimitega. Äratusaparaat on sobilikum, kui öine uriini hulk on väiksem ja ka põiemaht väiksem ning märgamine toimub 1 kord öö jooksul. Alarmaparaadi laenutus peaks algama Inkotubades alates detsembrist, ka Tallinnas. Siis ei saa ka hind tõenäoselt nii kallis olema. Samas aparaat peab lapsele ja kogu perele sobima, sest mõneks ajaks on pere uni häiritud.
Kui lapse voodi on hommikuks väga märg, siis sobib pigem tablettravi, mis on ohutu, kui lapse vedeliku tarbimine on õige.
Kui märgamine toimub mitmel korral öö jooksul, siis tuleks ravi kombineerida (näit. tabletid ja alarmaparaat).
Kui laps märgab voodit paar tundi peale uinumist, võib selle põhjuseks olla, et laps kiirustab õhtul tualetis ja ei tühjenda põit täielikult. Korralikku põie tühjendamist võib segada, kui tualettpott on lapse jaoks liialt kõrge ja suur. Pissimine peab toimuma mugavas asendis, siis tühjeneb põis paremini.
Milline oleks Teie tütre jaoks sobilik ravi, peaksite koos arstiga otsustama.

Mul on 6aastane tütar, kes umbes 2 nädalat tagasi hakkas pissil käima tihti ja seda vaid kodus, lasteaias-õues seda ei esine ja voodisse ta ka ei tee. Suhkur vist pole kõrge, kuna seda kontrollisime 2 kuud tagasi, sest laps natuke ülekaaluline. UH tehtud ja korras. Küsisin lapselt, kas pissida on valus? Ütleb, et on, natuke. Küsin, miks ei nuta, kui see on valus? Ütleb, et pole nii valus. Mis temaga on, käib pissil ja tuleb ära, 20 min pärast jälle?
Vastus: Kirjutate, et väljaspool kodu ja öösel pissimisega kõik hästi, seega, kui kodus kipub laps sageli pissile minema, juhtige ta tähelepanu sellelt kõrvale. Normaalne urineerimise sagedus on 5-6 korda päevas ja ühe korraga väljutatud pissi portsjon 6aastasel lapsel on 180-210 ml. Kui portsjon on liiga väike, vaadake, kas laps ei kiirusta ja ei jäta pissimist pooleli. Jälgige, et tütar mänguhoos joomist ei unustaks, vedelik aitab ka põiemahtu normaalsena hoida. Kui mure ikka püsib, saate oma perearsti poole pöörduda, kes teeb vajalikud uuringud.

Minul on mure 2a10k tütrega. Eile päeval oli ta lasteaias kaks korda püksi pissinud. Kasvataja ütles, et ta ei läinud isegi mitte potile, vaid nagu mõnuga oleks lausa püksi teinud. Õhtul oli kodus kõik korras, püksi ei teinud ja küsis ise ilusti potile. Ka öö möödus kuivalt. Täna viisin lapse 8.45-ks lasteaeda ja kell 12.35 helistas juba kasvataja ja ütles, et täna juba kaks korda püksi pissinud. Kasvataja ise arvab, et kas on külma saanud või meil on kodus midagi paigast ära. Samas kodus on ta väga hea laps ja käib ilusasti potil. Perearstile olen proovinud juba lugematud korrad helistada aga keegi ei vasta, siiski mure on suur. Millest selline asi võib tingitud olla?
Vastus: 2 aasta kümne kuu vanune tüdrukuke on veel selles eas, kus vahel võib juhtuda, et pissi tuleb püksi. Täiskasvanu põietühjendamise muster kujuneb välja 4. eluaastaks. Väikelastel võib püksipissimise põhjuseks olla põletik kuseteedes, siis on laps haiglane, pissiproov ei ole korras. Kõhukinnisus võib soodustada päeval pükstemärgamist.
Sagedasem ja lihtsam põhjus on, et laps unustab ennast haaravat mängu mängima ega tunneta oma keha ning hilineb potileminekuga. Siin saate teie ja ka kasvataja last aidata ja suunata ta tualetti. Pissimise sagedus võiks olla iga 2 tunni järel. Mure püsimisel soovitan ikkagi pöörduda perearsti vastuvõtule.

Laps on peaaegu 8-aastane, kuid pissib ikka püksi. Jälgime toitumist, nagu te soovitasite, kuid pissimiega on ikka probleem. Kas saab veel midagi proovida?
Vastus: Vedeliku tarbimise jälgimine ja urineerimise reguleerimine on esimesed sammud enureesi ravis. Kui need selged ja voodimärgamine püsib, tuleb otsustada, kas jätkata äratusaparaadiga või ravimiga. Ootan teid tagasi vastuvõtule. Loodan, et vedeliku tarbimise harjumus on nüüd olemas ning päeval pissimisega probleeme ei ole. Kuna paranemist ei ole tekkinud, tuleb hakata ravimeid kasutama. Kahjuks täpsemalt praegu vastata ei saa. Ravi on väga isiklik ja tuleb meil kolmel, laps, teie, mina läbi rääkida, et kasu oleks parim. Andsin teile kindlasti kontaktandmed, võimalik, et mingi osa ravist saame ka telefoni teel kokku leppida.

Minul selline mure: tütar saab detsembris 3aastaseks. Joob õhtul ja öösel palju ja pissib alla nii, et linad on igal ööl märjad. Kas peaks panema midagi muud ööseks pudelisse (jogurtit). Vett ta ei taha, siis hakkab jonn. Kuna magame kõik ühes toas ja teine laps on ka, siis ei taha teda äratada lasta.
Vastus: Teie tütar on juba päris suur. Eeldan, et õhtune joomine on jäänud püsima titaeast. Praegu oleks õige aeg hakata teda harjutama päeval jooma, et ta saaks enamuse vajalikust vedelikust päevasel ajal kätte. Mänguhoos lapsed sageli unustavad joomise, nii et pakkuge jooki, siis ei ole õhtul janu. Jooki pakkuge ikka tassist, vanus sealmaal, kus pudelitoitu laps enam ei vaja. Jogurteid ja muud öösel sööta ei soovita, see rikub hambaid, lapse seedetrakt ei saa puhata ning päeval ei söö laps korralikult. Proovige ühel nädalavahetusel lutipudelist lahti saada, usun, et see on raske, aga kindlasti leiate lõpuks lapsega ühise keele. Kui suur õhtune ja öine joomine ära jääb, siis väga paljud lapsed jäävad öösiti kuivaks.
Head pealehakkamist ja varsti tuleb päkapikkude aeg, nende abiga kindlasti kergem lutist loobuda.

Tere, minu tütar saab kohe 5-aastaseks. Tütrel esineb igapäevaselt pükste märgamist. Ta on aktiivne laps ja joostes, naerdes või omaette süvenenult mängides läheb tihti pepu märjaks. Kodust välja minnes on meil alati tagavarapükse mitu paari kaasas. Räägime kogu aeg, et peab pissil käima isegi siis, kui pissihäda just pole, aga ikka juhtub. Vahel harva juhtub ka öösel, eriti kui õhtul on vedelikuga liialdatud. Enamasti jõuab tütar öösel enne ärgata ja siis jõuame vetsu.
Perearstiga leppisime kokku, et kohe oktoobris, kui laps 5 a täis saab, teeme analüüsid ja läheme spetsialistile. Ootan teie arvamust/kinnitust, kas ma ei kujutan probleemi endale ette? Või on aeg tegutseda?

Vastus: Teie kirja lugedes saan Teile vastata, et olete juba koos perearstiga õiged otsused teinud. Teie laps saab õige pea viieseks. 4-ndaks eluaastaks peaks laps päeval kuivaks jääma ja õigel ajal potile jõudma. Teie kirjast selgub, et lapsel tekib päeval märgamine joostes, naerdes, mistõttu on õige lapse läbivaatus spetsialisti poolt. Võimalik, et päevastele probleemidele lahenduse leidmisel kaob ära ka öine voodimärgamine.
Öist voodimärgamist võib lapsel esineda kuni 5. eluaastani, teie laps on just selles eas. Voodimärgamise tõttu soovitaksin õhtul lapsele mitte anda gaseeritud jooke, piima ja tsitruseliste mahlu, neid võib tarbida kuni õhtuooteni.
Väga tubli ema olete, et päevase märgamise tõttu abi otsite, soovin kiiret paranemist!

Mul on 3-aastane tütar ja ta pissib voodisse. Õhtuti kell 19.30-20.00 ma talle juua ei anna ja magama läheb 20.30-21.00, enne käime veel pissil ära ning kell 23 või 24 käime jälle tualetis ja ka iga pisikese häälitsuse peale ärkame, et minna WC-sse, aga ikkagi pissib ta öö jooksul 1-2 korda voodisse. Ka lasteaias tuleb ette voodisse pissimist, kuigi ma olen keelanud kasvatajatel talle enne uinakut juua anda. Mida me saaksime tema heaks teha?
Vastus: Lapsed arenevad ja küpsevad erinevalt. Osa lapsi jääb tõepoolest öösiti kuivaks 2-3 aastaselt, kuid teistel võtab see aega. Selles eas on uni sügav, laps ei ärka põie venituse peale ja ka kusemisvastane hormoon ehk desmopressiin ei tööta veel nii kui hilisemas eas. Nagu kõndima või rääkima õppimine võtab aega, nii ka kuivaksjäämine.
Laps peab öösiti kuivaks jääma 5-ndaks eluaastaks. Igaks juhuks, et olla täiesti kindel, et teie laps on täiesti terve, soovitaksin ära mõõta mõned lapse päevased pissi portsjonid ja rääkida perearstiga oma murest. Väga oluline on, et laps saaks päeval küllaldaselt vedelikku, siis ei teki õhtul janu. Vedeliku hulga ütleb teile perearst, see sõltub lapse kaalust. Õhtusel ajal ei soovita enam piima juua, see suurendab öise pissi hulka. Samuti jälgida, et laps potil rahulikult istuks, osa lapsi jätavad pissimise pooleli ja siis ei mahu öine uriin põide ära. Voodimärgamist soodustab ka kõhukinnisus, kui see probleemiks, tuleb ravida ning sageli kõhukinnisuse lahenemisel kaob ära ka öine voodimärgamine.

Minu mure seisneb minu 2aastases tüdrukus, kellel on kakamisega probleeme. Kui ta aastaseks sai, tekkis kakamisega probleem, oli verd sees ja kartis potile minna. See kestis u pool aastat. Arsti sõnul oli tal lõhe tulnud, sellepärast kartis kakale minna ja tuli verd. Lõpuks aitas probleemist lahti saada vaseliinõli, millega ta julges uuesti potile minna ja lõhe paranes.
Nüüd on uus probleem, et kuu aega tagasi langes tal pärasool peale kakamist välja, kuigi kaka oli pehme. Läksime kiirabisse, kus öeldi, et tuleb 6 kuud potist lahti õelda ja mähkusse lasta uuesti teha nii piss kui ka kaka. Pöördusin järgmisel päeval perearstile, kes ütles, et pole hullu midagi, lastel võibki pärasool välja langeda, kui kõht lahti või kinni või suur kogus tulnud või liiga kaua potil istunud. Perearst arvas, et ei pea harjutama mähkusse tagasi. Nüüd on sellest paar nädalat möödas ja laps kardab taas potil kakada ja hoiab kinni mitu päeva. On langenud pm iga kakamise peale jälle välja pärasool. Kakale saan ta ainult mikrolaksiga. Mida küll ette võtta?

Vastus: Aitäh küsimuse eest, see ei kattu küll päris minu erialaga, aga soovitatud on hoida lastel, kellel pärasool välja langeb, kõht võimalikult lahti. Laps võiks praegu tõepoolest püsti mähkmesse roojata, kuni ta sellest murest välja kasvab ja hirm poti ees meelest läheb. Soovitaksin teil pöörduda gastroenteroloogi vastuvõtule, kellega koos saate valida kõige otstarbekama ravi, mikrolaksi pikalt kasutada ei ole õige. Kahjuks ma ei tea kus Te elate, aga Tartus konsulteerib neid lapsi dr. Rägo.

2a 5k poisslaps keeldub potti pissimast. Esimest korda pissis potti umbes aasta tagasi, aga kahjuks oli meil “laulev pott” ja tundus, et ta ehmatas, kui see häält tegema hakkas ning pissimine katkes poole pealt. Kuna ta mitu kuud enam potti ei tinud, siis tegime pausi ja hakkasime uuesti katsetama, aga siiani tulmusteta… Istub potil, aga midagi sinna ei tee. Nagu püsti saab, siis kiiresti püksi pissib või nõuab endale mähet alla, et saaks ometi ära pissida. Ühel päeval hoidis pissi kinni peaaegu terve päeva, et potti mitte teha. Mida pean tegema, et ta potile saada?
Teie küsimuse esitamise ajast on päris pikk aeg mööda läinud. Loodan, et teie poeg on hakanud vahepeal potti pissima. Olete õigesti teinud ja pausi pidanud ning seejärel uuesti last õpetama hakanud. Kui poiss ikka veel keeldub potile minemast, võiksite lubada tal istuda mähkmega potile ja siis pissida. Kui see saavutatud, proovige laps lahtise mähkmega potile saada ja siis tasapisi üldse mähkmest loobuda. Te ei kirjutanud, kuidas ja kuhu laps roojab ning kas tal on kõhukinnisust, mis ka süvendab potikartust. Kui kakamisega probleemid, siis tuleks alustada nendega. Sageli kakamise lahenemisega kaob ära ka pissimise probleem.

Oleme oma 10-aastase pojaga mitmeid aastaid tegelenud nii päevase kui öise uriinipidamatusega. Oleme käinud arstide juures, eesnaha operatsioonil, piiranud õhtust söömist-joomist (varem lõpetanud) ning rohtudega olukorda kontrollinud/leevendanud.
Rohtude võtmise ajal kadus praktiliselt päevane pidamatus ning öine märgamine toimus harvem. Nüüd (natuke peale rohtude lõppemist) tundub, et olukord hakkab siiski sarnanema varasemaga.
Lasime taas väljakirjutada sama rohu retsepti.
Kui oleks võimalik Teid Tartus külastada, tuleksime hea meelega. Hea nõu ja perspektiivi hindamine/nõustamine tunduvad praegu (enne uut kooliaastat ja võimalikke vabaajategevusi) väga vajalikud olevat.

Vastus: Ootan Teid pojaga vastuvõtule. Selleks võtke perearstilt saatekiri, registreerige 7319100, järjekorrad ei ole väga pikad. Et teil vähem aega kuluks, andke pojale juua, et vastuvõtule tulles oleks põis täis. Veel palun teada ravimeid, mida kasutanud olete.

Tüdruk, kes saab kuu pärast 3seks istub potil, kuid häda sinna ei tee. Mure sai alguse lasteaiast, kus laps kogemata pissis püksi, olles õpetajal süles ja sai karistada. Sellest juhtumist alates on meie potil käimine olnud kaootiline – kui saame ta nii kaugele, et julgeb taas potile minna – päevas 20 korda, siis lasteaiast tagasi tulles – ei lähe potile ega julge lasta ka peput pühkida. Mähkmevaba oli juba aastaselt, põit hoiab lasteaias nimelt kinni, ootab kuni koju jõuab ja siis pissib (vahel nutuga). Potile olen meelitanud nukkude, laulude, mängudega, olen ise koos temaga istunud, olen rääkinud – enam ei tea, mida teha? Oli ka juhus, kus ta kogemata potti kakas, siis kiitsime teda selle eest, kuid siis läks jälle lasteaaeda ja kõik algas otsast peale. Rühmas olen täheldanud, et mitmed lapsed kardavad häda kurta ja ka õpetajaga vetsu minna – kui lähevad, siis suure nutuga. Lisan, et mähmevabaks jäämise järel istus ta potil, kuid piss tuli tihti ikka püksi, veidi hiljem hakkas ise kapist mähkut otsima ja jalga panema – kui häda tehtud, võttis püksid ise ka jalast.
Vastus: Loodan, et suvega Teie tütrekese pissimisekartus möödus. Kui see aga nii ei ole, soovitaksin pöörduda lastepsühholoogi poole, kes saab teid aidata. Kui halb harjumus, kartus, on nii kaua kestnud, siis sellest ülesaamine võtab aega. Psühholoog aitab ka välja selgitada ega lapsel muid hirme pole tekkinud. Kahjuks ei tea, kus piirkonnas te elate. Tartus töötab mitu lastepsühholoogi Lastekliinikus. Nende vastuvõtule saate registreerida tavalises korras.

Olen 18 aastane poiss, olen märganud voodit juba kogu elu, kuid probleem on kasvanud just viimasel ajal. See juhtub tavaliselt siis, kui ma joon midagi gaasilist või alkohoolset. Arstide juures ei ole käinud siiani, aga kuna see on nüüd hakanud mu igapäevaelu mõjutama, siis tuleb midagi teha. Äkki ütleksite, mis võivad olla põhjused? Milline oleks parim perearst või uroloog Tartus?
Vabandan, et vastus nii pika hilinemisega tuleb, aga nüüd on puhkus möödas ja saan Teid enda vastuvõtule kutsuda. Alates 19-ndast eluaastast tuleks minna uroloogi vastuvõtule. Tean, et dr. Jaanus Kahu tegeleb ka pidamatuse probleemidega. Vajalik on perearsti saatekiri.
Et midagi soovitada, tuleks voodimärgamise võimalikke põhjuseid uurida. Küll aga võin öelda, et piim, gaseeritud joogid, õlu suurendavad öise uriini hulka, mistõttu soovitaksin nendest vastu ööd hoiduda.

Mul on 5-aastane tütar kes käib kogu aeg vetsus. Ütleb, et tal on pissihäda, aga tegelikult tuleb aint väike tilk. Ja sellega seoses ei taha ta ka enam lasteaias käia ega teistega seal mängida, kuna peab tihti vetsus käima.Tegime uriiniproovi, see oli korras. Ka külvi, mis oli samuti korras. Milles võiks probleem olla? Ja kui kuhugi läheme, siis küsib kohe, et kas seal saab pissida. Lasteaias ta lausa nutab, et ta peab nii jooksma. Kodus käib vähem. Viime mõtted mujale ja tegutseme koos, siis ei käi iga natukese aja tagant.
Vastus: Uriinianalüüs oli korras, seega põletikku kuseteedes ei olnud. Samas kenasti kirjutate, et kodus käib tualetis vähem, kui mõtted mujale viite ja tegutsete koos. Niisugune ongi ravitaktika. Võimaluse korral võiks kontrollida lapse kusepõit urineerimistungi ajal. Kui põis on väikesepoolne, siis sobib hästi mõtete kõrvalejuhtimine, kui aga põis suur ja laps vaid sirtsutab pissi välja, siis tuleks pikemalt pissida. Üldiselt on sage pissimine küllalt sage mure, kuid enamasti läheb kenasti mööda.

Viimase nädala jooksul pissib tütar püksi, kuigi alles 5 minutit tagasi käis ilusti potil. Öösel ärkab ise ja küsib pissile. Kahtlustan, et äkki külma saanud, kuigi selle külmaga olime tubased. Kas kohe tormata arstile, mida teha?
Vastus: 3aastasel lapsel võib põiepõletik küll olla, kuid tavaliselt on siis pissimine sage, valulik, pissiproov ei ole korras. Sagenenud urineerimise põhjuseid on mitmeid, näiteks kõhukinnisus, põie talitluse häire jne. Kui sage pissimine on püsima jäänud, soovitan pöörduda oma perearsti poole, kes otsustab, kuidas last edasi uurida ja vajadusel ravida.

Mul on mure oma 7-aastase pojaga. Ei teagi täpselt, millise spetsialisti poole pöörduda. Laps hakkas potti hädasid tegema 1,5-aastaselt, u 3-aastasest saadik ei lähe pissile ega kakale õigel ajal. Hoiab kinni, nii et mõlemad tulevad tilkhaaval püksi. See mõjutab juba teiste laste suhtumist temasse. Me oleme sellest rääkinud ja lasteaiakasvatajad on temaga rääkinud. Lubab, et hakkab edaspidi ilusti hädal käima ,aga midagi ei muutu sellegipoolest. Mida ometi peaks tegema.?
Vastus: Tänan kirjutamast, saan Teie suurest murest aru. Enamasti on nendel lastel, kes kannatavad rooja ja pissi lekke all kõhukinnisus, mille ravimisega sageli probleemid kaovad. Suhteliselt vähe on neid lapsi, kes vajavad psühholoogi abi. Põhjuse väljaselgitamiseks soovitan esialgu pöörduda oma perearsti poole ja vajadusel laste gastroenteroloogi ja nefroloogi poole. Kuna probleem pikka aega kestnud, võtab sellest ülesaamine aega. Hea on lapse julgustamine ja kiitmine. Kindlasti ei tee ta seda meelega.

Meil on kodus 3-aastane tüdrukutirts, kes kaebab pidevat pissihäda. Käib potil, pissib normaalse koguse, kuid paari minuti möödudes on tal jälle pissihäda. Ütlematagi selge, et järgmistel kordadel pissi potti ei tule. Põiepõletikku ei tohiks olla, uriiniproov on korras. Paar päeva oleme siiski andnud perearsti kirjutatud põletikuvastast rohtu, aga kasu pole sellest olnud. Siiani oli probleem enne uinumist (panime selle “venitamistaktika” alla). Uinumine toimus peale lapse rahustamist ja temaga rääkimist, kuid täna ilmnes probleem juba hommikul. Probleem ilmus peale külmetust (paar päeva peale palaviku tõusmist), kuid külmetus on nüüdseks möödas. Milles võib asi olla?
Vastus: Tänan küsimuse eest. Loodan, et praeguseks on Teie tütreke paranenud. Selles eas lastel võib juhtuda, et pärast põdemist tekib sagenenud pissimine, mille põhjuseks ei ole kuseteede põletik, mida näitab ka korras uriiniproov. Kui laps on äsja potil käinud ja pissiports on eakohane, siis püüda lapse tähelepanu kõrvale juhtida, et ta uuesti potile ei läheks. Tavaliselt kaob probleem, kui laps selle ära unustab. Kindluse mõttes soovitaksin rääkida oma perearstiga ja võimalusel kontrollida kusepõit enne ja pärast urineerimist.

Olen 3 lapse ema. Vanem poeg on 14-aastane ja pissib öösiti ikka voodisse. Mitte igal ööl, aga nädalas paar korda. Perearst saatis meid neuroloogi juurde, seal aga küsiti, miks tema juurde.
Poisil on ka probleeme koolis, just käitumisega ja motivatsioonipuudusega, psühholoog täheldas kergeid tähelepanuhäireid. Probleem on üsna häiriv, kuidas edasi? Kelle poole pöörduda? Perearst ei oska meid kindlasti kuskile suunata, pean talle ise oskama öelda, kuhu saatekirja vajan. Või oleks hea proovida alguses tablettidega?

Vastus: 14aastast noormeest tuleb püüda kindlasti ravida. Voodimärgamine mõjutab enesehinnangut ja seeläbi ka käitumist. Soovitan pöörduda lastenefroloogi poole. Last nägemata, uuringuid tegemata ei saa kahjuks öelda, milline ravim oleks just Teie pojale kõige sobivam.
Üldised soovitused oleksid, et päeval ei tohi vedeliku tarbimist unustada, kuni kella 16.00-ni pigem rohkem, õhtul 2 tundi enne magamaminekut aga üldse mitte juua. Õhtusöögi kõrvale ei soovita gaseeritud jooke, piima, need suurendavad öise uriini hulka. Soovitan alustada oma perearstist, saate ühiselt üle vaadata, mis ravi Teie poeg on saanud ja kuidas see on aidanud. Mõõtke ära 3-4 uriini portsjonit ja vastavalt tulemusele saab uuringuid edasi planeerida.

Olen 16aastane tütarlaps ja olen pidanud taluma uriinipidamatust just öösiti. Päeval kui magan, ei juhtu kunagi midagi. Olen 10 aastat tagasi Tartus uuringutel käinud, kuid mida vanemaks sain, seda rohkem kartsin arsti juurde minna, kuna oli häbi. Hetkel võtan driptane 5mg, see muidugi tunduvalt on aidanud – selle kuu jooksul juhtus öösel ainult üks kord. On raviks veel mingeid võimalusi?
Vastus: Väga tubli oled, et kirjutasid ja oma probleemile lahendust otsid. Kahjuks on see vanast ajast jäänud arvamus, et see haigus on häbiasi. Tegelikult on voodimärgamine täpselt samasugune haigus nagu kopsupõletik või liigesepõletik. Järjest rohkem ja nooremalt otsitakse abi terves maailmas. Driptane võib Sulle päris õige rohi olla, aga igaks juhuks tuleks
kontrollida, kuidas Sinu põis töötab, selleks tuleks teha UH uuring. Perearst saab selle kindlasti korraldada. Ilmselt tead, aga igaks juhuks kordan üle, et päeval kuni 16.00 pead ~1 liitri vedelikku tarbima, arvuta kokku kõik, mis Sinu toidus vedelat (kohv, tee, supivedelik jne) on. 16.00-20.00 peaksid tarvitama veel 0,5 liitrit. Eeldan, et magama lähed k.22.00 paiku.
Õhtupoolikul ära joo piima, gaseeritud jooke, tsitruseliste mahla, need suurendavad öise uriini hulka.Ravivõimalusi on veel, kuid selleks tuleks ikkagi arsti juurde minna.
Julget abi otsimist ja usun tõepoolest, et saad täiesti terveks.

Olen 10aastane. Kui ma pissin, siis on mul väga valus ja see valu ei jää järele. Ühel õhtul lõi mulle sisse väga väga terav valu. Piss haiseb ka halvasti. Ma käisin sügisel arsti juures ühe teise asja pärast ja ma pidin pissiproovi tegema ja see oli korras. Mõnikord, kas öösel või päeval, tunnen, et pean minema WC-sse, aga kui ma püsti tõuesn, siis pean häda kinni hoidma, et püksi ei tuleks. Kas mul on põiepõletik?
Vastus: Paistab, et Sul on tõepoolest põiepõletik. See, et sügisel kõik korras oli, ei tähenda, et nüüd seda haigust ei ole. Kõige õigem oleks minna kohe arsti juurde ja analüüs teha ning raviga alustada. Kui piss haiseb, siis seal on sees pisikud, mis põhjustavadki põletikku. Praegu püüa rohkem juua, raviteed on väga sobilikud. Apteegis on müüa mitmeid põietablette, kuid soovitan ikkagi oma arstilt abi küsida. Retseptiravimid on tõhusamad ja haigus ei tule nii kergelt tagasi.

Olen 16aastane tütarlaps ja mul on öine märgamine. See on mul terve elu olnud ja ma ei suuda sellega enam elada. Kas on selleks mingid tõhusat ravi, kuidas sellest võitu saada?
Vastus: Vanasõna ütleb, et parem hilja kui mitte kunagi. Sina oled kaua öise voodimärgamise käes kannatanud. Usun, et saad abi, aga selleks tuleks ikkagi arsti juurde minna. Ravimeetodeid on mitmeid, milline aga just Sinule sobiv ja vajalik on, ei saa kahjuks kirja teel öelda. Pealegi ei selgu kirjast, mida juba teinud oled. Seega, pöördu palun oma perearsti poole ja palu temalt suunamist konsultatsioonile, kui senised ravimeetodid on olnud tulemusteta. Mida kindlasti kohe võid teha, on loobuda õhtul piima, gaseeritud jookide ja tsitruseliste mahla joomisest. Joo neid kuni õhtuooteni. Samuti jälgi, et päeval küllaldaselt vedelikku tarbiksid, see aitab ka paranemisele kaasa.

Kas põiepõletikuga on alati valus pissida? Minu 3-aasatsel pojal tundub, nagu oleks põiepõletik, käib päeval umbes 5- minuti tagant WC-s. Öösel magab rahulikult. Peaaegu alati tuleb midagi ka, valu ta küll ei kurda. Muid muresid ei ole, kas võib olla hoopis mingi muu põhjus? Kestnud on see umbes 2 kuud, viimased päevad väga hulluks läinud. Kui probleem ilmnes, sai ka perearstile uriinianalüüs viidud, mis oli korras.
Vastus: Arvan, et teie lapsel ei ole põiepõletikku, kuna sagenenud pissimine kestnud juba 2 kuud, uriinianalüüs oli ka korras ning öö saab rahulikult ärkamata ära magada. Laps võib sageli pissil käia seetõttu, et põis on pinges ja sinna mahub vähe uriini. Teine variant on, kus laps käib potil sirtsutamas ja põis jääb ikka täis. Last nägemata on raske öelda kumb variant teie lapsel on.
Kui põis on väike, siis aitab lapsele köitva tegevuse leidmine, et ta pissimise korraks ära unustaks. Kui aga põis on suur ja jääb korralikult tühjendamata, tuleks seda teha. Poja võiks teil istudes pissida. Enamasti ravimeid need lapsed ei vaja. Kui mure jääb püsima, minge uuesti perearsti juurde, kes suunab teie lapse spetsialistile põhjuse selgitamiseks.

Mul on suur mure oma äsja 4-aastaseks saanud poja pärast. Päevasel ajal hakkas poiss ise potil käima pisut enne 2-aastaseks saamist ja sellega muret pole. Aga uneajal – nii öösel kui enamasti ka päeval, on voodi ikka märg. Suvel juhtus päevaune ajal allapissimist harvem. Ööd olid küll kõik eranditult märjad. Sügisel läks poiss lasteaeda ja seal oli 2 nädalat kõik korras, nüüd on aga nädala aja jooksul igal lõunauinakul alla pissinud. Kasvataja ütles, et poiss ei jää alguses hästi magama – sipleb ja niheleb ja siis tuleb väga sügav uni. Kuidas käituda – kui nii ööd kui päevauned on märjad? Kas püüda poissi iga une keskel üles ajada ja potile viia või kasutada mähkmeid – sest näha on, et pissiseks saamine teeb teda õnnetuks. Või lasta tal ikkagi öösel mähkmeteta magada ja lihtsalt edasi 1-2 korda öö jooksul linu ja riideid vahetada.
Vastus: Teil on tubli väike poja, kes on hakanud täiesti õigel ajal päeval potil käima. Lapsed õpivad 2-4 eluaasta vahel aru saama, et neil on pissihäda ja tuleb minna tualetti. Selles vanuses on lubatud, et päeval mõnikord tuleb sirts püksi.
3-4 aastastest lastest suur hulk jääb öösiti kuivaks, kuid arsti seisukohalt ei ole midagi veel halba kui öösel voodi märjaks saab. Haiguslikuks peetakse öist voodimärgamist ehk enureesi alates 5 eluaastast. Selles eas on uni väga sügav ja laps ei tunne läbi une, et põis on täis. Esialgu lasteaed oli võõram ja seetõttu uni ka erksam. Praegu võiksite kasvatajalt paluda, et ta hoiaks teie pojal silma peal ja saadaks koos teiste lastega kindlasti tualetti. Osa elavaloomulisi lapsi ei käi pissil, vaid lähevad mängima. Lõunase joogi võiks teie laps saada pärast lõunauinakut. Õhtul enne magamaminekut peaks poeg istudes pissima, siis ta ei katkesta pissimist enne, kui põis tühi on.
Hea oleks kui te pojale õhtusöögi kõrvale ei pakuks piima, gaseeritud jooke, tsitruseliste mahlu, need suurendavad öise pissi hulka. 1-2 korda öösel lapse äratamine või linade vahetamine väsitab nii Teid kui last. Saadaval on vedelikku imavad linad, võiksite neid proovida. Lapse kasvades võib probleem iseenesest laheneda, kuid mure püsimisel pöörduge oma arsti poole, tema suunab teid vajadusel spetsialistile.

4 a. Poisslaps, kuid öösiti pissib. Samuti vahelduva eduga päeval (tavaliselt teisel poolel). Algas see aasta tagasi, enne käis ilusti potil. 1 a tagasi läks lasteaeda ja paar kuud hiljem tuli perre ka imik. On käidud arstil uriiniproovi andmas ja põletikku pole, ultrahelis ka käidud uuringul ja korras kõhukoobas. Lapsega olen ka vestelnud. Kas oskaksite anda nõu, mida veel teha?
Vastus: 4aastane poiss on juba päris suur ning selles eas jäävad paljud lapsed öösiti kuivaks ning päeval ka enam püksi ei sirtsuta. Samas kuni 4. eluaastani laps õpib päeval aru saama, millal õigel ajal tualetti minna ja öist voodimärgamist peetakse haiguslikuks alates 5. eluaastast. Päeval saate last aidata sellega, et suunate ta iga 2 tunni järel tualetti. Ma küll ei tea Teie lapse kaalu, aga keskmine 4. aastane poiss peaks saama hommikust kuni kella 16.00 vedelikku 600 ml, see on koos söögivedelikuga ja kuni kella 19.00 veel 250 ml, peale 19.00 ei tohi enam juua. Kui teie lapsel on kõhukinnisus, siis tuleb kõigepealt sellega tegelda ning sageli kaovad koos kõhukinnisusega ka pissimise probleemid. Rääkige palun veelkord oma perearstiga, eelnevalt võiksite ära mõõta 3-4 uriini portsjonit. Kui uriini hulk ei ole õige, siis perearst saab teie lapse edasistele uuringutele saata.

Mul on mure oma 6aastase tütre pärast, tal on juba aasta kestev pissi ja kaka püksi tegemine. Asi on nii et, oma asjadega tegeledes tuleb ta minu juurde ja kurdab, et püksid on märjad, küsin, miks sa siis vetsu ei läinud, kui pissi häda oli, vastab ta mulle, et ma ei tundnud. Alles siis, kui mõned tilgad püksis on, ta tormab vetsu, samamoodi kakamisega. Ta ise on ka õnnetu ja ütleb, et kogemata. Kõige hullem on, kui me kuskil väljas või külas käime ja järgmine aasta läheb ta kooli. Tahaks kuidagi selgust saada, milles asi võib olla.
Vastus: Täiesti mõistetav, et Teie mure tütre pärast on suur. Tavaliselt on lastel, kes püksi roojavad, selle põhjuseks varjatud kõhukinnisus. Lapsed suruvad roojamistungi maha ning sageli lükkavad nad ka urineerimist edasi ning lähevad tualetti alles siis kui püksid märjad. Keha harjub sellega ning laps ei tunnegi õigel ajal, et peaks tualetti minema. See on enamasti just tüdrukute probleem. Soovitaksin pidada nõu oma arstiga, kes vajadusel suunab teie lapse gastroenteroloogi konsultatsioonile. Kui kõhutegevus saab korda, siis sageli kaob ka päevase pükstemärgamise probleem. Esialgu võiksite aga alustada sellest, et teie tütar hakkab päeval regulaarselt kellaajaliselt iga 2-2,5 tunni järel tualetis käima. Pole vaja oodata kuni põis liialt täis saab. Väga vajalik on küllaldane vedeliku tarbimine päeval. Kahjuks ei tea ma teie lapse kaalu, aga 600-700 ml vedelikku võiks ta hommikust kuni kella 16.00-ni vajada. Samuti peaks laps võtma aega ja rahulikult urineerima, siis saab põis korralikult tühjaks. Täpsemate soovituste jaoks tuleks lapsega ikkagi arsti juurde minna.

Olen 16aastane ja probleemiks on tihe kusehäda. Urineerimine valus ei ole. WC-d pean külastama koolis iga 1-2 h tagant, kodus 2-3,4 h tagant. See algas 2 aastat tagasi, kui ma vahetasin kooli. Siis pidin koolis iga 1 h tagant WC-s käima ja pidasin seda normaalseks, sest pidevalt on mul ärevus sees koolis olles. Kuid kodus olles ei tohiks mul mingit ärevustunnet või närvilisust olla, sellest hoolimata külastan liiga tihti WC-d. Öösel ma WC-s ei käi, kuid hommikuti ärkan suure hädaga. Kas see on ärevushäire ? Mida sellega ette võtta?
Vastus: Sinu vanuses vajaliku vedeliku tarbimise juures on normaalne ja tervislik tualetis käia päeval iga 2-4 tunni järel. Nii kodus teedki. Samas peaks Sinu põiemaht olema piisavalt suur. Kas see aga nii on, tuleks ära mõõta 3-4 uriini kogust ja jälgida ka, et uriin oleks hele. Kui selle kuumaga vähe jood, muutub uriin kontsentreerituks, tumedamaks ja väljutatud kogused ongi väiksemad. Kui põis väike, pinges, saab ravimitega aidata. Perearstile võiks ka oma murest rääkida. Ta saaks Sind suunata ultraheli uuringule ning kontrollida, kas põis on peale urineerimist tühi. See väga lihtne uuring.
Võid mulle saata uriiniportsjonite suurused, vastan, kas need on normaalsed ja vajadusel annan nõu edasi. Loomulikult võid need kogused ka perearstile öelda ning tema juba koos ultraheli leiuga aitab Sind edasi.

Kas on mõeldav, et tänapäeval saab teha emakakaelavähi ennetuseks süste 11 a. Tüdrukule? Miks ma seda küsin: minu tütar, kellel avastati emakakaela pahaloomuline kasvaja (adenocarcinoom) ja tema perearst soovitas teha tema tütrele ehk siis minu lapselapsele need ennetavad süstid. Lapselaps 11aastane. Tahan teada, kas temavanustele juba võib teha või peaks ikka ootama mõned aastad? Ja kui tohib, siis kes peaks need süstid tegema, perearst ütles, et tema käest on võimalik neid süste osta ja neid vaja kolm teatud aja möödudes. Kas ma arvan õigesti, et selliseid asju peaks soovitama günekoloog ja kas selliseid süste kompenseerib ka haigekassa?
Vastus: Emakakaelavähi ennetuseks soovitaksin kindlasti vaktsineerida. Igaks juhuks küsisin ka meie haigla lastehematoloogi dr. Mikkeli arvamust, mis ühtis eelpool öelduga. Vaktsinatsioonid tuleks teha enne suguelu alustamist. Siinkohal peate küll ise otsustama, millal päris õige aeg on. Tüdrukud on nii erinevad, osa küpsed 12aastaselt, teised jälle 18-selt. On ka öeldud, et vaktsineerida võib veel kohe pärast suguelu alustamist, kuid parem ikka ennetavalt.
Vaktsineerimisega tegeleb perearst, hetkel minu teada haigekassa kompensatsiooni ei ole. Kui Teie tütretütar veel lapseohtu, saate oodata ja võib-olla mõne aja pärast tuleb haigekassa kompensatsioon ka.

Mul on 11 a tütar, kellel on allapissimisega probleemid juba üle aasta ja seda ainult öösiti, päeval probleeme ei ole. Algas see esimesest Egiptusesse lendamisest, kus ta endast välja läks.
Vastus: robleem on kindlasti väga ebameeldiv lapsele ja kogu perele. Soovitan sellega pöörduda arsti poole. Eelnevalt võiksite kodus ära mõõta 3-4 juhuslikku uriiniportsjonit. Teie arst saab kindlasti korraldada ultraheliuuringu, kus kindlasti tahaks teada, kuidas põis on peale urineerimist tühjenenud. Neid andmeid teades saab edasi soovitusi anda. Lisaks eelnevale palun mõõtke ära päevane vedeliku tarbimine, sageli lapsed joovad päeval vähe.