Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastekliiniku arst-õppejõud

Haridus: Lõpetas TÜ arstiteaduskonna. Täiendanud ennast erinevates välismaa lastekliinikutes (Münsteris, Aaraus, Hannoveris, Berliinis)

Dr Traat ootab küsimusi kuni 18aastaste laste kohta.

Küsimus:
On mure lapse pärast. Tegemist poisiga, kes saab jaanuaris 4- aastaseks. Päeval on ta mähkmevaba olnud 1,8 a peale. See tuli sujuvalt. Ainuke asi vōis olla lisa tōukeks, et laps kaks korda kukkus märjal põrandal, kui oli mähkmevaba. Öösel ei saa, aga pissimist kontrolli alla. Teatud perioodide järel oleme nädalate kaupa proovinud, kuid siis loobunud. Voodimärgamine on pidev ja ebakorrapärane. Vōib tulla ette, kus juhtub mõni kord öösel või tihti. Isegi, kui 2 h tagasi on käinud põit tühjendamas. Laps magab väga sügavalt ja üles ta ei ärka. Ise peab viima. Mingi hetk peale märgamist tunneb, et voodi märg, siis hakkab nutma. Sünnijärgselt kannab ta öösel ortoose, mille tõttu tal poti peale ise minna keeruline. Oletuslikult kannab neid veel pool aastat. Olen täheldanud, et pōis päeval peab umbes 2-3 h. Varem oli päeval nii, et kui laps lõunaund jäi magama üle 2 h, võis juhtuda voodimärgamist. Viimasel ajal ei ole ette tulnud päevasel ajal. Kas peaks sekkuma ja rohkem abi otsima! Perearst ei pidanud veel oluliseks spetsialisti poole pöörduda.

Vastus:
Tere. Mõistan Teie muret kuid arvan, et perearstil oli õigus pidades veel mittevajalikuks spetsialisti poole pöördumist.
2-4. eluaasta vahel õpibki laps pissihäda pisut kinni pidama, et õigel ajal potile minna. Seda enam mulle tundub, et last võib hetkel segada ka öine ortoosi olemasolu.
Soovitan peale 4.eluaastat last panna päeval potile iga 2-2,5 tunni tagant ja julgustama teda rahulikult põit tühjendama. Kindlasti teha seda enne magamaminekut ja jälgige, et kui istub WC potil siis laps toetuks täitallale. Samas püüdke tagada piisav vedelikutarbimine päeva jooksul ning piirake joomist umbes 2 tundi enne magamaminekut.
Iga laps areneb omal ajal ja nähtus on enamasti mööduv.
Loodan, et probleem laheneb iseenesest aja jooksul.

Küsimus:
Minu 5-aastasel pojal on pissimisega probleemid. Meile räägiti midagi andurist, mis aitaks meil vältida öist voodi märgamist. Meil on väga karm joogigraafik, õhtusöögile saab juua kõrvale ning peale seda umbes 3 tundi ei saa juua enam. Näksimiseks ei saa samuti midagi, mis tekitaks pissi. Laps pissib halvimal juhul 3-4 korda ööjooksul, vahel ka lasteaias lõunaune ajal. Laps ei ärka märja ega külma peale üles vaid alles hommikul, kui mina äratama lähen. Oleme proovinud nii, et ma käin teda äratamas ja tõstan ta potile, kuid ta suudab ikka voodi märjaks teha.

Ultrahelis on tehtud kindlaks, et laps ei oska põit tühjaks pissida, meid saadeti ka terapeudi juurde, et lihaste tööd tugevdada, aga laps ei pissi siis enam üldse korralikult. Viimase variandina on jäänud kuivaks.ee ning mingisugune anduriga asi. Teie kodulehelt ei leidnud ma selle kohta andmeid. Kas mind on suunatud õigele lehele? Teie abi ootama jäädes.

Vastus:
Tere! Alarmaparaat on öise voodimärgamise puhul alates 6-ndast eluaastast ravi esimene valik kui see ka lapsele meeldib. Tulemus on parem, kui märgamine toimub vastu hommikut ja lapse kusepõis on suhteliselt väikesepoolne. Teie lapsele ma äratusaparaati ei soovita, kuna poeg on alles 5-aastane. Kuna öiseid märgamisi on väga palju, siis aparaat heliseks 3-4 korda öö jooksul, s.t. et nii teil kui lapsel on 3-4 ärkamist, öö magamata ja see väsimust ja stressi tekitav.

Kahjuks ei saa Teid täpsemalt nõustada kuna kirjas on vähe andmeid. Üldsoovitused oleks:
1) kui lapsel on kõhukinnisus, siis tuleks öise voodimärgamise ravi alustada kõhukinnisuse ravist;
2) tavaliselt jääkuriiniga lapsed lükkavad päeval tualetti minekut edasi, kuni tilgad püksis, last tuleks saata päeval 2-2,5 tunni tagant potile;
3) võimaluse korral ka poisid peaksid pissima istudes õige kõrgusega potil, vajadusel kasutada laste prill-lauda ja pingikest jalgade alla ning siis topelt urineerida;
4) 5-aastane enamasti ei tunneta oma keha nii hästi, et ta oskaks oma vaagnapõhja lihaseid lõõgastada, seetõttu vanemate laste puhul on füsioteraapiast palju kasu, aga nii noorte puhul kahtlen selles. Pigem hakkab laps pissimist katkestama ja olukord läheb veel halvemaks.
5) Te kirjutate karmist joogigraafikust, aga pole märkinud mida see tähendab. Laps peab päeval regulaarselt vedelikku saama, ka toidukordade vahele ja õhtul 2 viimast tundi enne magamaminekut enam ei joo. Laps ei tahagi juua, kui ta on päeval vedelikku küllaldaselt saanud. Kuna ei tea Teie lapse kaalu, siis täpsemaid koguseid ei oska soovitada, aga perearst kindlasti ütles need Teile.
6) Öine pissitamine ei õpeta last ärkama põie venituse/täistunde peale, seda ei soovitaks. Äratusaparaat, nagu Teile selgitati, õpetab last ärkama pissihäda peale. Aparaat reageerib märjale, s.t. kui piss hakkab tulema, siis hakkab aparaat helisema ja vanem aitab lapsel ärgata. Kui Teie öösel lapse üles võtate ja laps läbi une pissib, siis ei pruugi kusepõis veel täis olla.
Soovitaksin veelkord pöörduda oma arsti poole ja läbi rääkida kuidas last aidata. Vanusega muidugi olukord paraneb, aga seda ootama jääda ei ole tänapäeval õige.

Kiiret paranemist,
Aili Traat

 

Küsimus:
7.aastane poiss pissib alla igal ööl. Laps ise ütleb et ta ei tunne öösel pissihäda. Päeval käib ilusti vetsus aga ei oska tühjaks lasta. Proovitud on last äratada, aga kuna laps väga raske unega, siis ta lihtsalt ei ärka. Proovitud on äratussüsteemi, mis heliseb püksikute küljes. Laps aga ärkab alles siis, kui alla on lastud mitte heli peale. On proovitud kalender süsteemi. Miski ei tööta. Laps ei joo õhtuti üldse. Enne magamaminekut käib vetsus mitu korda, aga pissi ei tule. Ta lausa punnitab pissi välja, aga no mida ei tule on piss.

Mida teha? Emme ei jõua enam iga päev tekke, patju, linasid ja kaisukaid pesta. Milliseid analüüse peaks tegema ja millise arsti juures?

Vastus:
Tere! Aitäh küsimuse eest, aga kahjuks ei oska Teile kindlat nõu anda. Kõik see, mis olete teinud on ilmselt õige. Saan aru, et lapsel on leitud ultraheli uuringul jääkuriin, aga seda ei tohi välja pressida. Teie poeg võiks pissida istudes ja lõõgastudes, siis tühjeneb põis paremini. Jääkuriiniga lastel on sageli kõhukinnisus. Et öine voodimärgamine taanduks, tuleb kõhukinnisus ära ravida. Kindlasti peaks laps päeval regulaarselt vastavalt kehakaalule vedelikku saama, siis võime 2 viimast tundi enne magamaminekut vedelikku mitte anda.

Keha on loodud nii, et öine uriin mahub kenasti kusepõide ära. Päevane 1 pissi portsjon 7 aastaselt on 210-240 ml.

Ravimitega saab põiemahtu muuta. Kui öine pissi hulk on väga suur, saab seda ka rohtudega mõjutada. Äratusaparaat on hea valik, Te ei kirjuta, kes teid nõustab, aga Tartus on õde Elbe, kes annab ka telefoni teel nõu kui pikalt ja kuidas aparaati kasutada, telefon on 7319575 reedeti k.12-13:00. Hea oleks kui pöörduksite lastenefroloogi vastuvõtule kas Tallinnas või Tartus, siis saate oma lapse jaoks täpsemat abi.

Kiiret abi saamist soovides,
Aili Traat

Küsimus:
Tere. Minul selline küsimus, et minu 9-aastasel pojal on enurees. Oleme teinud vereanalüüse ja muid asju mida perearst teeb. Käinud ka kirurgi juures vaatamas. kõik on korras. Vahepeal on nagu kõik korras ja siis mingil ajal algab kõik jälle uuesti. Öine voodi märgamine ei ole küll iga öö. Vahe peal on kuu aja jooksul ainult korra või kaks. Viimane kuu oli esimesed nädalad hästi ja siis kuu lõpu poole 5 päeva järjest. Saime saatekirja ja panime aja neuroloogile , kas oleks pidanud panema ka uroloogile. Nüüd ei teagi täpselt mis see õigem oleks. Tänan.

Vastus:
Tere! Teie 9 aastast poega tuleks proovida kindlasti aidata. Öine voodimärgamine selles eas häirib nii pereelu kui ka poja sotsiaalset lävimist. Miks voodimärgamine püsib, selleks soovitaksin konsulteerida lastenefroloogiga kas Tallinnas või Tartus. Eelnevalt võiks paaril päeval (näit. nädalavahetusel) ära mõõta pissi portsud ja kellaajaliselt kirja panna ka joogid, mis laps päeva jooksul tarvitab. Siis on ülevaade nii Teil kui arstil. Kuna voodimärgamine õnneks suhteliselt harv, siis võiksite mõelda, mis sellel perioodil teisiti kui kuiv periood. Pingelisemal perioodil võib lapsel olla põie tühjendamise häire. Sel ajal võite proovida lasta pojal õhtul pissida istudes ja ~ 20 sekundit hiljem veelkord pissida, et põis ilusasti tühjaks saaks.

Kindlasti tuleks jälgida vedeliku tarvitamist, sageli lapsed unustavad päeval joomise või võtavad vaid lonksukese. Kuna ei tea lapse kaalu siis täpsemalt vedeliku koguseid praegu arvutada ei saa.

Heade soovidega,
Aili Traat

 

 

 

 

Küsimus:
Tere. Mul on poeg 10-aastane, kes praktiliselt igal ööl pissib alla. Väiksemana juhtus seda 1-2 korda nädalas. Nüüd on tekkinud ka koolis pingeid ja tundub, et ka see mõjutab. Enam ei tea mida teha. Me jälgime, et ta pärast kaheksat ei jooks ja käiks enne magamaminekut kindlasti tualetis, aga mingit vahe pole. Lugupidamisega.

Vastus:
Tere! Vabandan, et Teie kirjale vastamine on viibinud. Loodan väga, et olete juba abi saanud. Kui mitte, siis soovitaksin täpsema nõustamise saamiseks ja vajadusel ravimite määramiseks pöörduda Tallinnas või Tartus lastenefroloogi vastuvõtule. Eelnevalt võiksite kodus nädalavahetusel kirja panna, mis kell ja kui palju laps päeval vedelikku tarvitab ja pissib. Pissimise portse ei ole vaja kokku liita, tahamegi teada kui suur on lapse põiemaht. Enureesi all kannatavatel lastel võib kusepõis olla liiga väike ja öine pissi ei mahu sinna sisse ära. Samal ajal on lapsel raske ärgata ja tekibki enurees. Kui öösel on voodi väga, väga märg, siis on abi ravimitest. Milline variant on Teie pojale sobilik, tuleks koos arstiga otsustada.

Kiiret abisaamist soovides,
Aili Traat

Küsimus:
10. a poiss sirtsutab päeva jooksul pissi püksi ja harva esineb ka öist voodimärgamist. Ise põhjendab seda sooviga mitte käia koolis võõras WCs või öösel pimedas WC minemise kartusega. Loomult on laps ärev küll. Perearst ütles, et probleem peaks ise üle minema ja midagi ei ole vaja ette võtta. Päevasel ajal sirtsutades hakkavad aga riided haisema ja koolis on hakatud seda teiste laste poolt juba tähele panema ja narrima. Millise arsti poole peaks sellise asjaolude kirjelduse puhul pöörduma – neuroloogi, psühhiaatri vms?

Vastus:
Tere! Teie mure 10 aastase poja pärast on väga õige. Normide järgi peab laps päeval õigeaegselt kuivade pükstega tualetti jõudma 4 aastaselt. Öösiti peab voodi kuivaks jääma 5 aastaselt. Kui voodimärgamist selles eas on rohkem kui 2 korda kuus, loetakse seda juba enureesiks. Soovitaksin läbi perearsti pöörduda lastenefroloogile, kes kontrollib kusepõie töö, annab urineerimise soovitused, vedeliku tarbimise juhised, mida saate järgida.
Ärevus võib soodustada pidamatust, siin võiks aidata lastepsühhiaater. Enne psühhiaatri juurde minekut võib last testida psühholoog, võimalik, et saate häid nõuandeid ärevusega hakkamasaamiseks.

Heade soovidega,
Aili Traat

 

 

 

 

Küsimus:
Tere, palun andke nõu. Mul on 6-aastane poeg raske puuega autismi spektri häirega. Juba 2 aastat poisil on haigus, enkopressi moodi. Lasteaist kasvatajad paluvad koguaeg mähkmeid tuua kohale. Perearst andis meile suunamiskirja kirurgi juurde, aga selle probleemi lahendusi kahjuks me pole leidnud ja praegune olukord on sama.  3-5 korda  päevas ma pesen trussikuid. Laps hästi korralikult istub poti peal, aga see tegu on kontrollimata. Rehakeskuses mulle öeldi, et selle probleemiga saab pöörduda teile. Ette tänades!

Vastus:
Tere! Aitäh küsimuse eest. Saan aru, et  Teie lapse probleem on enkoprees e. roojaga pükste määrimine, mille põhjuseks on sageli kõhukinnisus ning see tuleb ära ravida. Kui kõhukinnisust ei ole, siis tuleb laps 10-15 minutit  peale igat toidukorda potile panna, et ta õpiks soolt tühjendama. Kui need võtted ei aita, soovitan lastegastroenteroloogi konsultatsiooni. Kui probleemiks on  enurees ehk öine voodimärgamine või päevane püksi sirtsutamine, siis annab nõu lastenefroloog.

Head abi leidmist,
Aili Traat

 

 

Küsimus:
Tere minul probleem. Kohe 5-seks saav poiss pissib öösiti alla ja tihti ka päevastel aegadel, lihtsalt istub ja laseb täis ennast. Mis ma küll tegema pean, et saaks sellest lahti?

Vastus:
Tere! Öine voodimärgamine on sage ja muret tekitav probleem. Haiguslikuks peetakse seda alates 5 aastaseks saamisest. Päeval peavad püksikesed kuivaks jääma 4 aasta vanuses. Tavaliselt laps õpibki tundma pissihäda ja aru saama kui kaua kannatada võib 4-ndaks eluaastaks. Mõned lapsed unustavad ennast mängima ja lähevad potile alles siis kui tilgad püksis. Sel juhul tuleks neid aktiivselt suunata päeval iga 2-2,5 tunni järel pissile. Kui lapsel on kõhukinnisus, tuleks rääkida perearstiga, kes annab ravisoovitused. Kõhukinnisus soodustab ka pissi kinni hoidmist ja püksi pissimist.

Väga tähtis on vedeliku tarbimine. Kahjuks ei tea ma Teie lapse kaalu, aga päevase vedeliku vajaduse saate ise ka välja arvutada kui korrutate lapse kehakaalu kg 40-ga. Vastuseks saate ml mis tuleks lapsel päeva jooksul ära juua. Selle arvu võiksite jagada 7 joogikorra peale, kusjuures 5 joogikorda oleks enne kella 17:00 ja 2 viimast joogikorda kuni 2 tundi enne magamaminekut. ¤ joomist saate siduda toidukordadega, mõeldud on igasugust vedelikku, mitte ainult vett. Piima võiks laps juua viimati 4 tundi enne magamaminekut.

Kui laps ikkagi märgab nii päeval kui öösel, rääkige palun oma arstiga, kes vajadusel saab Teie poja eriarstile suunata.

Heade soovidega,

Aili Traat

 

 

Küsimus:
Tere, minu 4,5-aastane tütar pissib voodisse absoluutselt iga öö ja nii on olnud peaaegu viimased aasta aega. Perearst on öelnud, et ta on veel väike ja küll kasvab välja, samuti oleme jooksvalt teinud analüüse, et tuvastada, ega pole tegemist põletiku vms-ga. Mul on endal juba suur mure sellepärast, kuna laps ei saa öösel arugi, et voodisse pissib, vaid magab rahulikult hommikuni, kuni meie ta äratame ja duši alla viime. Kohati on pidamatust ka päeviti, eriti olukordades, kus ta tähelepanu on suunatud täielikult mingile muule tegevusel (aegajalt näiteks multika vaatamisel või põneva mängu mängimisel). Meil on tegelikult kaksikud, aga pidamatus on ainult tütrel, pojal pole sellega mitte ühtegi probleemi. Kuhu me peaksime lapsega uuringutele pöörduma või on see tõesti ise-enesest mööduv? Jään ootama teie vastust.

Vastus:
Tere! Öine voodimärgamine on väga sage probleem lapseeas. Enureesiks nimetatakse öist voodimärgamist alates 5-ndast eluaastast, enne seda võib lapsel voodimärgamine esineda, kuid seda ei loeta haiguslikuks. Miks voodimärgamine tekib, ei ole päris lõplikult teada, kuid kuivaksjäämises osalevad organismis mitmel tasandil (närvisüsteemi, hormoonide jne.) protsessid. Paljudel enureesi all kannatajatel lastel on üks ühine joon, nende uni on väga sügav ja nad ei ärka pissihäda ja märja voodi peale üles. Aja jooksul see paraneb.

Enurees esineb erinevalt ka ühemunakaksikutel.

4,5 aastane laps päeval enam püksi pissida ei tohiks. Kui probleem tegevusse süvenemises, siis saab seda kasvatusega reguleerida. Rääkige igaks juhuks oma perearstiga päevasest püksi sirtsutamisest. Vajalik oleks teada kas lapsel esineb kõhukinnisust, kas päeval pissi ports on eakohane, kas põis saab peale pissimist ilusasti tühjaks, kuidas on lapse vedeliku tarbimise harjumused. Vajadusel saadab perearst teie lapse konsultatsioonile suunata.

Heade soovidega,
Aili Traat

 

 

 

 

 

Küsimus:
Tere ma olen 13-aastane tüdruk. Mul tuleb koguaeg naerdes piss püksi, seda ei suudagi kinni hoida ega midagi teha. Olen selles asjas kaua kannatanud juba, käin alati enne WC-s, enne naermist jne. Aga ikka tuleb. Käisin ka perearsti juures, võttis uriniiri proovi ja kõik oli korras. Ütles et mõned inimesed ongi sellised ja midagi ei ole teha. Palun aidake mis ma tegema pean, ma ei suuda enam nii elada!

Vastus:
Tere! Saan Sinu suurest murest aru. Kirja teel on väga raske nõu anda. Saan aru, et tualetis käid päeval regulaarselt iga 2-2,5 tunni tagant. Vaagnapõhja lihaste kontrolli saab füsioterapeut õpetada. Vedeliku tarbimist piirata ei tohi. Rääkige veelkord perearstiga ja vajadusel saab perearst Sind suunata lastenefroloogi vastuvõtule kas Tartusse või Tallinnasse, siis saab otsustada kas ja milliste ravimitega Sind aidata saab.

Head soovides,
Aili Traat

 

 

 

 

 

Küsimus:
Tere, Tütar, vanust 6aastat. Pikalt oleme hädas öise voodimärgamisega.

ca 6nda sünnipäeva eel lõppes see probleem ning laps jäi öösel kuivaks. Kui tekkis häda, siis käis ka kenasti potil. Olime koos lapsega õnnelikud. Nüüd viimasel kuul (ca 4 kuud kuivana olemist) on tekkinud taas probleem kus ca 4-5ööd nädalas on lapsel taas voodi märg ning ta ei ärka üles. Ise seostan seda peale pandud kooli minemise stressiga. Oleme seda küll üritanud koos õpetajatega väga mängulisena hoida ning ei sunni palju peale.

Ise olen mõelnud osta alarmpüksid. Kas neid võiks olla abi ja kas neid on võimalik ka eestist osta ilma saatekirjadeta?
Ette tänades


Vastus:

Tere! Voodimärgamine on raske mure nii lapsele kui ka tema lähedastele. Seda enam, et viimased 4 kuud on laps öösiti kuiv olnud. Enne kui otsustate äratuspüksid osta/laenutada, soovitaksin nõu pidada oma perearstiga. Kontrollida kas pole tekkinud mõnda haigust, mis põhjustab voodimärgamist. Üle vaadata lapse vedeliku tarbimise harjumused. Keskeltläbi peaks laps saama 40ml/kg kohta tassist joodavaid vedelikke. Kui te selle koguse 7 jagate siis 5 portsu peaks laps saama hommikust kella 17:00-ni ja 2 ülejäänud portsu kuni 2 tundi enne magama minekut. Jälgida, et vedelik jaotus enamvähem ühtlaselt kogu päevale. Vajadusel saab perearst kontrollida kuidas laps oma kusepõie tühjendab. Kiirustades pissimine võib olla öise voodimärgamise põhjuseks.

Kui Te soovite äratusaparaadi kohta täpsemat teavet ja et selle kasutamine oleks õige, soovitan helistada tel. 7319575 reedeti peale kella 12:00 Tartu Lastekliinikus õde Elbele, kes Teid nõustab ka telefoni teel. Tallinnas saab nõu Inkotoast Tõnismäe polikliinikus 646 2121, kontinentsusnõustaja Merike Mikko. Seal müüakse ja laenutatakse ka alarmaparaati.

Head soovides,

Aili Traat

Küsimus:
Mida teha juhul, kui üle 10 a. laps naermisel püksi pissib?

Vastus:
Tere! Naermine on terviseks ja seda keelata ei saa. Kui laps naermisel püksi pissib, siis tuleks sellest esmalt perearstiga rääkida, vajadusel saab konsulteerida spetsialistiga kas Tartus või Tallinnas.

Esialgseks soovituseks oleks päeval regulaarselt iga 2-2,5 tunni järel tualetis käia. Kindlasti ei tohi vedeliku tarbimist piirata. Kas laps vajab ka ravimeid või füsioteraapiat, saab otsustada peale vajalike uuringute tege