Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastekliiniku arst-õppejõud

Haridus: Lõpetas TÜ arstiteaduskonna. Täiendanud ennast erinevates välismaa lastekliinikutes (Münsteris, Aaraus, Hannoveris, Berliinis)

Dr Traat ootab küsimusi kuni 18aastaste laste kohta.

Küsimus:
On mure lapse pärast. Tegemist poisiga, kes saab jaanuaris 4- aastaseks. Päeval on ta mähkmevaba olnud 1,8 a peale. See tuli sujuvalt. Ainuke asi vōis olla lisa tōukeks, et laps kaks korda kukkus märjal põrandal, kui oli mähkmevaba. Öösel ei saa, aga pissimist kontrolli alla. Teatud perioodide järel oleme nädalate kaupa proovinud, kuid siis loobunud. Voodimärgamine on pidev ja ebakorrapärane. Vōib tulla ette, kus juhtub mõni kord öösel või tihti. Isegi, kui 2 h tagasi on käinud põit tühjendamas. Laps magab väga sügavalt ja üles ta ei ärka. Ise peab viima. Mingi hetk peale märgamist tunneb, et voodi märg, siis hakkab nutma. Sünnijärgselt kannab ta öösel ortoose, mille tõttu tal poti peale ise minna keeruline. Oletuslikult kannab neid veel pool aastat. Olen täheldanud, et pōis päeval peab umbes 2-3 h. Varem oli päeval nii, et kui laps lõunaund jäi magama üle 2 h, võis juhtuda voodimärgamist. Viimasel ajal ei ole ette tulnud päevasel ajal. Kas peaks sekkuma ja rohkem abi otsima! Perearst ei pidanud veel oluliseks spetsialisti poole pöörduda.

Vastus:
Tere. Mõistan Teie muret kuid arvan, et perearstil oli õigus pidades veel mittevajalikuks spetsialisti poole pöördumist.
2-4. eluaasta vahel õpibki laps pissihäda pisut kinni pidama, et õigel ajal potile minna. Seda enam mulle tundub, et last võib hetkel segada ka öine ortoosi olemasolu.
Soovitan peale 4.eluaastat last panna päeval potile iga 2-2,5 tunni tagant ja julgustama teda rahulikult põit tühjendama. Kindlasti teha seda enne magamaminekut ja jälgige, et kui istub WC potil siis laps toetuks täitallale. Samas püüdke tagada piisav vedelikutarbimine päeva jooksul ning piirake joomist umbes 2 tundi enne magamaminekut.
Iga laps areneb omal ajal ja nähtus on enamasti mööduv.
Loodan, et probleem laheneb iseenesest aja jooksul.

Küsimus:
Minu 5-aastasel pojal on pissimisega probleemid. Meile räägiti midagi andurist, mis aitaks meil vältida öist voodi märgamist. Meil on väga karm joogigraafik, õhtusöögile saab juua kõrvale ning peale seda umbes 3 tundi ei saa juua enam. Näksimiseks ei saa samuti midagi, mis tekitaks pissi. Laps pissib halvimal juhul 3-4 korda ööjooksul, vahel ka lasteaias lõunaune ajal. Laps ei ärka märja ega külma peale üles vaid alles hommikul, kui mina äratama lähen. Oleme proovinud nii, et ma käin teda äratamas ja tõstan ta potile, kuid ta suudab ikka voodi märjaks teha.

Ultrahelis on tehtud kindlaks, et laps ei oska põit tühjaks pissida, meid saadeti ka terapeudi juurde, et lihaste tööd tugevdada, aga laps ei pissi siis enam üldse korralikult. Viimase variandina on jäänud kuivaks.ee ning mingisugune anduriga asi. Teie kodulehelt ei leidnud ma selle kohta andmeid. Kas mind on suunatud õigele lehele? Teie abi ootama jäädes.

Vastus:
Tere! Alarmaparaat on öise voodimärgamise puhul alates 6-ndast eluaastast ravi esimene valik kui see ka lapsele meeldib. Tulemus on parem, kui märgamine toimub vastu hommikut ja lapse kusepõis on suhteliselt väikesepoolne. Teie lapsele ma äratusaparaati ei soovita, kuna poeg on alles 5-aastane. Kuna öiseid märgamisi on väga palju, siis aparaat heliseks 3-4 korda öö jooksul, s.t. et nii teil kui lapsel on 3-4 ärkamist, öö magamata ja see väsimust ja stressi tekitav.

Kahjuks ei saa Teid täpsemalt nõustada kuna kirjas on vähe andmeid. Üldsoovitused oleks:
1) kui lapsel on kõhukinnisus, siis tuleks öise voodimärgamise ravi alustada kõhukinnisuse ravist;
2) tavaliselt jääkuriiniga lapsed lükkavad päeval tualetti minekut edasi, kuni tilgad püksis, last tuleks saata päeval 2-2,5 tunni tagant potile;
3) võimaluse korral ka poisid peaksid pissima istudes õige kõrgusega potil, vajadusel kasutada laste prill-lauda ja pingikest jalgade alla ning siis topelt urineerida;
4) 5-aastane enamasti ei tunneta oma keha nii hästi, et ta oskaks oma vaagnapõhja lihaseid lõõgastada, seetõttu vanemate laste puhul on füsioteraapiast palju kasu, aga nii noorte puhul kahtlen selles. Pigem hakkab laps pissimist katkestama ja olukord läheb veel halvemaks.
5) Te kirjutate karmist joogigraafikust, aga pole märkinud mida see tähendab. Laps peab päeval regulaarselt vedelikku saama, ka toidukordade vahele ja õhtul 2 viimast tundi enne magamaminekut enam ei joo. Laps ei tahagi juua, kui ta on päeval vedelikku küllaldaselt saanud. Kuna ei tea Teie lapse kaalu, siis täpsemaid koguseid ei oska soovitada, aga perearst kindlasti ütles need Teile.
6) Öine pissitamine ei õpeta last ärkama põie venituse/täistunde peale, seda ei soovitaks. Äratusaparaat, nagu Teile selgitati, õpetab last ärkama pissihäda peale. Aparaat reageerib märjale, s.t. kui piss hakkab tulema, siis hakkab aparaat helisema ja vanem aitab lapsel ärgata. Kui Teie öösel lapse üles võtate ja laps läbi une pissib, siis ei pruugi kusepõis veel täis olla.
Soovitaksin veelkord pöörduda oma arsti poole ja läbi rääkida kuidas last aidata. Vanusega muidugi olukord paraneb, aga seda ootama jääda ei ole tänapäeval õige.

Kiiret paranemist,
Aili Traat

 

Küsimus:
7.aastane poiss pissib alla igal ööl. Laps ise ütleb et ta ei tunne öösel pissihäda. Päeval käib ilusti vetsus aga ei oska tühjaks lasta. Proovitud on last äratada, aga kuna laps väga raske unega, siis ta lihtsalt ei ärka. Proovitud on äratussüsteemi, mis heliseb püksikute küljes. Laps aga ärkab alles siis, kui alla on lastud mitte heli peale. On proovitud kalender süsteemi. Miski ei tööta. Laps ei joo õhtuti üldse. Enne magamaminekut käib vetsus mitu korda, aga pissi ei tule. Ta lausa punnitab pissi välja, aga no mida ei tule on piss.

Mida teha? Emme ei jõua enam iga päev tekke, patju, linasid ja kaisukaid pesta. Milliseid analüüse peaks tegema ja millise arsti juures?

Vastus:
Tere! Aitäh küsimuse eest, aga kahjuks ei oska Teile kindlat nõu anda. Kõik see, mis olete teinud on ilmselt õige. Saan aru, et lapsel on leitud ultraheli uuringul jääkuriin, aga seda ei tohi välja pressida. Teie poeg võiks pissida istudes ja lõõgastudes, siis tühjeneb põis paremini. Jääkuriiniga lastel on sageli kõhukinnisus. Et öine voodimärgamine taanduks, tuleb kõhukinnisus ära ravida. Kindlasti peaks laps päeval regulaarselt vastavalt kehakaalule vedelikku saama, siis võime 2 viimast tundi enne magamaminekut vedelikku mitte anda.

Keha on loodud nii, et öine uriin mahub kenasti kusepõide ära. Päevane 1 pissi portsjon 7 aastaselt on 210-240 ml.

Ravimitega saab põiemahtu muuta. Kui öine pissi hulk on väga suur, saab seda ka rohtudega mõjutada. Äratusaparaat on hea valik, Te ei kirjuta, kes teid nõustab, aga Tartus on õde Elbe, kes annab ka telefoni teel nõu kui pikalt ja kuidas aparaati kasutada, telefon on 7319575 reedeti k.12-13:00. Hea oleks kui pöörduksite lastenefroloogi vastuvõtule kas Tallinnas või Tartus, siis saate oma lapse jaoks täpsemat abi.

Kiiret abi saamist soovides,
Aili Traat