NB! Konto number ja ettevõtte nimi on muutunud!

 

Tallinna Hariduse Inkotoa kontinentsusnõustaja

Haridus: Tallinna Meditsiiinikool, õenduse eriala (1988). Lisaks lõpetanud kontinentsusnõustaja põhi- ja täiendkoolituse.

Ametikäik: 1988 – 2001 töötanud Keila Haigla teraapiaosakonna õena.

Küsimus:
Здравствуйте! У нас проблема с ночным недержанием мочи у дочки. Ей 6 лет, писается каждую ночь, днем все в порядке, белье сухое и чистое. К кому нам следует обратиться с этой проблемой? Спасибо.

Vastus:
Kirjast saan aru, et Teie lapsel on tegemist öise enureesiga. Abi saamiseks soovitan pöörduda kas perearsti vastuvõtule või tulla nõustamisele Inkotuppa.
Üle Eesti erinevates linnades asuvates Inkotubades töötavad spetsiaalse väljaõppe saanud kogemustega nõustajad. Nõustamine on tasuta, vajalik on eelregistreerimine. Info Inkotubade lahtiolekuaegade ja asukohtade kohta leiab kodulehelt www.kuivaks.ee

Parimat soovides
Merike Mikko
kontinetsusnõustaja

 

 

Küsimus: Kas 2- kuni 3 – aastase lapse öösel läbi une või kui laps niheleb pissile panemine, et voodi jääks kuivaks on lapse tervisele halb (stress, muu põhjus) ja takistab öise pidamatuse püsimist pikemat aega? 1-2 korda öösel. Laps ise häda läbi une ei tunneta, potile ei küsi ega lähe. Päeval mähkmevaba ja õnnetusi juhtub pigem harva juba umbes 6 kuud. Mähkmeid kanda ei taha, kuid ilma potitamiseta on voodilinad märjad ülepäeva, iga päev, vahepeal mõned päevad kuiv ja siis jälle märg igapäevaselt jne.

Vastus: Kindlasti ei soovitaks ma Teil lapse öist potile tõstmist. Sellega saab ka kannatada Teie enda une aeg ja seda enam veel kui teete seda mitu korda öö jooksul. Lapsed arenevad erinevalt. Öösiti peaks laps kuivaks saama hiljemalt 5a.saamiseks. Uuringud on näidanud 4,5 aastaste laste hulgas märgab üks laps viiest voodit aeg-ajalt.

Jälgige, et laps saaks päeval piisavalt vedelikku – 75ml/kg. Suurem osa vedelikust s.t 2/3 peaks tarbima enne kella 16.00 ja õhtuseks joogiks ei sobi kindlasti gaseeritud joogid ning piim. Õhtune viimane potil käimine peaks toimuma vahetult enne magamaminekut.

Parimat soovides, Merike Mikko
Kontinentusnõustaja

 

Küsimus: Tere. Olen 14 aastane neiu ja lasen ikka veel öösiti alla. Vahel ka päeval.

Vastus: Kuna alustasite kirja lausega, et lasete ikka veel alla nii öösel kui ka vahest päeval siis eeldan, et probleem on olnud aastaid. Kindlasti oleksin tahtnud infot veel kas olete kunagi ka pöördunud selle probleemiga perearsti vastuvõtule, käinud eriarstil ja kui siis millal? Soovitan Teil hetkel alustada perearstist, kes teeb esmased analüüsid ja siis suunab juba vajadusel edasi lastearsti (Tallinnas dr. Ülle Toots) vastuvõtule. Kindlasti saab tulla ka nõustamisele Inkotuppa, lähima Inkotoa leiate https://kuivaks.ee/kontakt/. Privaatseks nõustamiseks on vajalik eelnev registreerimine telefoni teel. Koheseks abi saamiseks ning õige ja spetsiaalselt pidamatuse puhuks loodud toote leidmisel soovitame tulla Inkotuppa, sest tooteid on väga laias valikus alates pesukaitsetest kuni imava aluspesuni välja. Toode peaks vastama oma mõõtudelt ja imavuselt just Teie vajadusele, sest muidu võib see hakata lekkima või muutub kandmisel ebamugavaks. Oluline on aru saada, et ainult õige toode imab uriini kiiresti ning lukustab lõhna (näiliselt sarnased tooted ehk tavalised hügieenisidemed ei sobi selleks). See omakorda aitab ennast turvaliselt tunda ja normaalset igapäeva elu jätkata. Spetsiaalsed pidamatuse tooted ja näidiste proovikomplektid on saadaval ka Inkotoa e-poes https://kuivaks.ee/tootekategooria/naised/.

Küsimus:
4 aastane poiss märgab öösel voodit. Kas tohiks 4 aastase puhul öösel mähkmeid kasutada või parem on kui ta teeb pissi voodisse ja linadesse, et siis see ebamugavus tunne õpetab teda üles ärkama ja potile minema?

Vastus:
2-4. eluaastal õpib laps pissihäda pisut kinni hoidma, et jõuda õigel ajal potile. Uuringud on näidanud, et neljandik 4-aasta vanustest lastest märgab siiski vahetevahel voodit. Voodimärgamise põhjuste selgitamisega tuleks hakata tõsisemalt tegelema alates 5-ndast eluaastast, sest üldjuhul lapsed siiski kasvavad sellest välja.
Kui laps on päeval ilma mähkmeteta ja käib potil ning ööseks alati mähkme panete, siis tal jääbki tunne, et ta võibki öösiti püksi lasta. Olete õigel teel ja soovitan öiste mähkmete kasutamise asemel panna voodile magamislina alla imav voodikaitselina, sest mähkmete kasutamisel ei teki lapsel märga ja ebamugavat tunnet. Võiks jälgida juba ka lapse päevast vedelikutarbimist – vedelikku hakata tarbima juba hommikust alates, sest vedelik on väga vajalik, aga kindlasti piirata õhtust liigset vedelikutarbimist. Vedeliku alla kuuluvad ka paljud puuviljad, mis sisaldavad rohkelt varjatud vedelikku (arbuus, melon…). Jälgida kindlasti kas laps käib enne magamaminekut WC-s . Oluline on veel ka täistallaga toetus, kui laps istub potil (ka poisid).

Küsimus:

Peale kolmanda lapse sündi on mul probleem põie pidamatusega, aga seda ainult treeningu ajal. Tegelen sellise spordialaga nagu jalgpall, kus tuleb kiiresti joosta ja hüpata. Piss tuleb püksi aeg ajalt, mitte iga treening. Aga kui tuleb, siis ikka nii, et püksid on märjad ja jube hais ka. Olen lugenud, et tegemist on vaagnapõhjalihaste lõtvumisega, kuid olen püüdnud neid iseteadlikult treenida, kahjuks tulemusteta. Olen lugenud ka mingisugusest abivahendist, mis pannakse/õmmeldakse lihaste külge? Kas Teie asutus teostab selliste probleemide puhul ravi või operatsiooni?

 

Vastus:

MTÜ Inkotuba ainult nõustab erinevate põieprobleemide korral. Raviga me ei tegele. Naistel esineb põieprobleeme üsna sageli ja iga sünnitus suurendab naise jaoks riski pidamatuse tekkeks. Enamasti on siis pidamatuse tekke põhjuseks vaagnapõhjalihaste lõtvumine. Soovitan esmalt  selle probleemiga pöörduda günekoloogi poole. Vaagnapõhjalihaste treening on sellise probleemi korral tavaliselt esmane ravi. Ja kui see ei aita, otsustab günekoloog, kas on vajalik lingu operatsioon. Selleks, et leida üles õiged lihased, mida treenida, soovitame teil pöörduda kas Inkotuppa nõustamisele või füsioterapeudi (näiteks https://www.astrakliinik.ee/119-2/ ) poole, kes oskab täpsemalt juhendada nende harjutuste tegemist. Samuti on head tagasisidet saanud vaagnapõhjalihaseid treeniv seade Viibrik, mis aitab üles leida õiged lihased. Julgeme antud seadet soovitada, kuna oleme saanud viibriku kasutajatelt tagasisidet, et alles selle seadmega said nad kätte õiged lihased, mida treenida. Antud seadmetega saate lähemalt tutvuda meie e-poes.

Kindlasti soovitame kasutada spetsiaalseid uriinipidamatuseks loodud tooteid, mis võimaldavad probleemi lahendamiseni jätkata treeningutega ning tunda ennast kuivalt ja enesekindlalt. Julgustame teid sobivate sidemete leidmiseks külastama lähimat Inkotuba, kus lähtuvalt uriini kogusest aidatakse leida sobiv side, et tunneksite ennast alati kindlalt ja turvaliselt. Inkotubades on müügil just uriinipidamatusele sobivad sidemed (tavakaubanduses võib õige valiku tegemine olla raske, sest enamus hügieenisidemed on mõeldud ainult menstruaalvere jaoks, mis kindlasti ei suuda imada kiirelt erituvat vedelat uriini). Inkotubades saab sidemeid osta ka ühe kaupa, mis võimaldab väheste kuludega leida see kõige õigem. Teenindus Inkotubades on privaatne.

Küsimus:

Tere! Mul on mure 3a 8k poja pärast, kes öösel ja ka päevasel ajal alla pissib. Seda probleemi on esinenud ka laste vanematel. Öösel äratan teda sügavast unest ja viin teda pool-unisena potile pissile.

Päevasel ajal väidetavalt käivad nad enne pissil ära kui magama suunduvad. Minu probleemiks on eelkõige see, et  lasteaia õpetajad tungivalt soovitavad lapsele unemähkmeid (mähkmevaba laps 1a3k). Mis teie sellest arvate?

Ainsa võimalusena tulles vastu õpetajatele võiks mõelda imava sisuga pestavaid pükse mis näeks normaalsete aluspükstena välja, kuigi ei ole neid Eestis 110-116 suuruses müügil näinud.

Lähme poisiga ka perearstile, kuna tal esineb tihti kõhukinnisust (roojab üle 2-e päeva suuri koguseid korraga, mis tekitavad talle raskusi), kuid pole kindel kas sellel on mingit seost allapissimisega. Lisaks sellele juhtub tal aeg-ajalt pissihäda liiga pikalt kinni hoidmist mängides, mille tulemusena potile jõudes piss püksid juba märjaks teeb.

Võib-olla oskate soovitada kust võiksin saada nõu/abi ja ka materjale mida siis lasteaia õpetajatele jagada sellise probleemiga lapse puhul?

Vastus:

Tere, Kirja teel on hetkel üsna keeruline vastata. Nõustamine meie Inkotoa kabinetis oleks kindlasti Teile rohkem abiks, kui saate täpsemalt olukorda ja lapse tegemisi ning rutiine selgitada. Selleks soovitan broneerida aja konsultatsioonile, mis on tasuta. Inkotubade asukohad ja kontaktid https://kuivaks.ee/kontakt/.

Nagu kirjast aru saan on laps vahepeal olnud mähkmevaba. Millal probleem tekkis uuesti? Kas siis kui laps läks lasteaeda? Kas nädalavahetustel kui olete kodus laps päeval mähkmeid ei vaja? Väga -väga palju küsimusi on antud teemaga. Voodimärgamise ja kõhukinnisuse vahel on tugev seos. Ehk on kõhukinnisuse põhjuseks vähene vedelikutarbimine? Lasteaia kasvatajatele /õpetajatele, et nad suunaks lapse iga 2-2,5 tunni tagant tualetti ja annaksid piisavalt vedelikku päeva jooksul.

Meil Inkotubades on olemas tavalised püksmähkmed erinevates suurustes ja kindlasti leiab midagi. Ehk lasteaia kasvatajad/õpetajad pidasidki neid silmas mitte eraldi potitreeningu pükse (unemähkmeid).

Küsimus:
On mure lapse pärast. Tegemist poisiga, kes saab jaanuaris 4- aastaseks. Päeval on ta mähkmevaba olnud 1,8 a peale. See tuli sujuvalt. Ainuke asi vōis olla lisa tōukeks, et laps kaks korda kukkus märjal põrandal, kui oli mähkmevaba. Öösel ei saa, aga pissimist kontrolli alla. Teatud perioodide järel oleme nädalate kaupa proovinud, kuid siis loobunud. Voodimärgamine on pidev ja ebakorrapärane. Vōib tulla ette, kus juhtub mõni kord öösel või tihti. Isegi, kui 2 h tagasi on käinud põit tühjendamas. Laps magab väga sügavalt ja üles ta ei ärka. Ise peab viima. Mingi hetk peale märgamist tunneb, et voodi märg, siis hakkab nutma. Sünnijärgselt kannab ta öösel ortoose, mille tõttu tal poti peale ise minna keeruline. Oletuslikult kannab neid veel pool aastat. Olen täheldanud, et pōis päeval peab umbes 2-3 h. Varem oli päeval nii, et kui laps lõunaund jäi magama üle 2 h, võis juhtuda voodimärgamist. Viimasel ajal ei ole ette tulnud päevasel ajal. Kas peaks sekkuma ja rohkem abi otsima! Perearst ei pidanud veel oluliseks spetsialisti poole pöörduda.

Vastus:
Tere. Mõistan Teie muret kuid arvan, et perearstil oli õigus pidades veel mittevajalikuks spetsialisti poole pöördumist.
2-4. eluaasta vahel õpibki laps pissihäda pisut kinni pidama, et õigel ajal potile minna. Seda enam mulle tundub, et last võib hetkel segada ka öine ortoosi olemasolu.
Soovitan peale 4.eluaastat last panna päeval potile iga 2-2,5 tunni tagant ja julgustama teda rahulikult põit tühjendama. Kindlasti teha seda enne magamaminekut ja jälgige, et kui istub WC potil siis laps toetuks täitallale. Samas püüdke tagada piisav vedelikutarbimine päeva jooksul ning piirake joomist umbes 2 tundi enne magamaminekut.
Iga laps areneb omal ajal ja nähtus on enamasti mööduv.
Loodan, et probleem laheneb iseenesest aja jooksul.

Küsimus:

Tere. Käsil on 3-aastase lapse öisest mähkmest vabaks harjutamine (2 nädalat). Hakkasin mõtlema, kas ikka peaks teda öösel potile mitu korda panema või pigem peaks laskma tal ikkagi voodisse pissida, muidu tal ei tekigi endal tunnetust, et voodisse ei pissiks? Või kas on veel liiga vara, kuna pissib öö jooksul ikka 2-4 korda ning peaks lihtsalt ootama, kuni mähe on hommikuti kuiv ja siis uuesti proovima mähkmeid ära jätta?

Vastus:

Tere. Kõik lapsed on oma arengus erinevad, aga mida kauem laps mähkmeid kannab, seda raskemaks võib osutuda potile panek.
Kui potitreeninguga alustada, siis tuleb kindlasti loobuda mähkmetest. Ööseks panna alla imav lina.
Ise last unisena ja nii väiksena potile tõsta ei soovitaks.
Lapsele võiks selgitada, et kui ärkab öösel üles ja tunneb vajadust potile minna, siis võib julgelt paluda, et keegi aitaks teda. Ööseks võiks jätta lapsele tuppa tule põlema ja võib ka julgelt jätta poti voodi lähedusse.
Märgade ööde hulka aitab vähendada kui lapsele enne magamaminekut vähem juua anda. Samas kindlasti peaks ta päeval tarbima piisavas koguses vedelikku.

 

Küsimus:
Tere. Olen 15-aastane, olin kaitsmata vahekorras mõni kuu tagasi. Hakkasin palju sööma ja olen natukene paksemaks läinud. Günekoloog rääkis, et pole rase, aga äkki on mingi võimalus, et ikka olen?

Vastus:
Tere. Günekoloog tavaliselt näeb läbivaatusel kas on rasedus või ei ole. Võimalik, et olete lihtsalt tavapärasemast rohkem pinges toimunu ja võimalike tagajärgede pärast. Selline muretsemine võib samuti toiduisu tõsta. Püüdke sellistest olukordadest hoiduda ja kaitske end hoolikalt. Juhul, kui jääb kahtlus, siis saate apteegi rasedustestiga selgust saada. Parimat teile.

 

Küsimus:
Emal on juba aastaid pidamatuse probleem ja ta häbeneb seda. Ta on 77. aastane ja üksjagu depressioonis, kuna ei saa ka liikuda. Pluss on tal veel südameklapi rike. Kuidas läheneda asjale, et ta ei peaks minu ees piinlikkust tundma ja kuidas ma saan teda aidata?

Vastus :
Antud probleemiga soovitaksin Teil pöörduda nõustamisele Inkotuppa. Lähima kontakti leiate meie kodulehelt www.kuivaks.ee. Kindlasti leiame koos Teie ema pidamatusprobleemile laheduse.

Parimat soovides,
Merike Mikko
kontinetsusnõustaja
6462121

KÜSIMUS:
Pidevalt on tunne, et mul on pissihäda. Raske on kinni hoida, vee vulinat kuuldes tuleb kohe püksi ning kohe peale urineerimist on valus.

VASTUS:
Tere, Tõenäoliselt on tegu põiepõletikuga ja kindlasti peaksite kohe ühendust võtma perearstiga.

Põiepõletiku korral tuleks hästi palju juua, siis on uriin vähem kontsentreeritud ja pissimine pole nii kibe. Apteegis on saadaval erinevad neeruteed (leesikatee). Loobuma peab kohvist, alkoholist, vürtsikatest toitudest. Põiepõletiku sümptomid kaovad reeglina varem, kui inimene haigusest terveneb s.t valulikkus ja sage urineerimine võivad küll järgi anda, kuid uriin ei tarvitse mikroobidest puhas olla ja ravi katkestamisel võib põletik krooniliseks jääda.

Parimat soovides,

Merike Mikko

kontinetsusnõustaja

 

 

 

Küsimus: 
Tere! Sooviksin nõu küsida. Mul on probleeme nr. 2 asjaga, nimelt käin ma mitu korda tualetis ja vähemalt kord päevas on sellega väga kiire, umbes 5 min.
Alati ei ole 5 min. raadiuses ühtegi WC-d. Nägin teie kodulehel aluspesu – kas see pesu peab ka mingil määral paksemat asja kui kasutada ka mingit sidet, aga millist. Ja kuidas on lõhnaga. Probleem on tõsine.
Tänan

Vastus:
Tere, Roojapidamatus on uriinipidamatusest kindlasti raskem ja ebameeldivam tervisehäire.

Koduleheküljel on palju erinevaid tooteid, kuid õige abivahendi leidmiseks oleks parem, kui saaksite tulla Inkotuppa kohapeale (kontaktid www.kuivaks.ee ), tutvuda lähemalt toodetega ja võtta mõned proovimiseks.

Hetkel on mul väga raske öelda kas Teile sobivad sidemed fikseeriva aluspesuga. Kõik oleneb väljaheide hulgast (konsistentsist). Ehk oleks vajalikud imavad püksmähkmed? Ja kindlasti peaks sideme (mähkme) esimesel võimalusel ära vahetama, vältimaks sellega nii lõhna levikut kui ka probleeme nahaga.

Parimat soovides,
Merike Mikko
kontinentsusnõustaja

Küsimus:

Tere! Mul on see mure juba väga ammu, kuid pole julgenud arsti juurde abi paluma minna. Kunagi lapsepõlves märgasin ma voodit, kuni 12-eluaastani. Ilmselt ema ei hoolinud või ei osanud abi otsida. Kui ema jäi halvatuks, viidi mind internaatkooli ja seal olin ma ikka väga hädas. Oli piinlik ja midagi teha ka ei osatud. Olin teiste pilkealune, kuivatades oma voodiriideid. Ma isegi ei mäleta millal, kuid see probleem kadus. Keskkooli ajal märkasin, et ma ei jõua kuidagi wc-sse, enne olid jalad ristis ja kükitasin maha. Kõige rohkem lõi see välja just siis, kui kaugelt tulles internaat paistis ja mina ei jõudnud kaugemale, kui välisukseni. Tihti märgasin oma pesu juba ammu enne wc-d.

Nüüd vanemana on see kõik sama. Kodus olles saan enam-vähem hakkama, kui ei ole just väga palju vedelikku tarbinud. Suvel oma aias olles ei jõua ma tihti tuppa, vaid kükitan kuhugi põõsa taha. Kõige hullem on just see, kui tulen koju ja kodumaja paistab…siis on kindlalt põõsa taha jooks, hea, kui on kuhu varjuda. Jõuan väravast sisse ja tuppa enam ei jõua, viskan kotid käest ja püüan mitte kuhugi avalikult kükitada. Kui poodi lähen, püüan alati enne wc-s ära käia, kuid see ei aita…nii kui eemalt kodu näen on SOS…! Kust see vedelik tuleb just enne koduväravat või tuttavale tänavale keeramist? Bussi pealt tulles ei saa isegi aru, et oleks vaja wc-sse minna, kuid aitab ainult oma kodu nägemisest ja …! Tegin kunagi isegi katse, et käin poes wc-s ära ja siis ei peaks ju mingit muret olema, kuid kõik kordus maja väravas???

Olen 59-aastane, kuid kannan juba ammu paksemaid sidemeid, arvan, et olen kõigega lootusetult hiljaks jäänud? Piinlik oli oma murest perearstile rääkida, ta on meesterahvas pealegi. Ehk oleks juba kooli ajal sellele lahenduse leidnud, kui keegi oleks hoolinud…kuid internaatkooli lapse hädade vastu ei tundnud keegi huvi ja nüüd on ilmselt lootusetult hilja? Tänan, et mu kirja lugesite. Soovin kõike head!

Vastus:

Tere.
Mul on hea meel, et olite nii tubli ja võtsite julguse kokku ning tegite esimese sammu niipalju aastaid kestnud probleemi lahendamiseks (elukvaliteedi parandamiseks).

Teie kirjast loen välja, et hetkel võib tegu olla tunguriinipidamatusega, mis ei ole seotud pingutusega ja mida ravitakse tablettidega. Selleks oleks vajalik pöörduda erialaarsti (uroloogi) vastuvõtule. Tallinnas Ida-Tallinna Keskhaiglas uroloog dr. Lii Luige. Telefon 1900 ja vajalik oleks ka perearsti saatekiri.

Minupoolseks soovituseks oleks veel registreerida aeg Inkotoa nõustajate vastuvõtule. See on tasuta ja ilma saatekirjata!Kontaktid www.kuivaks.ee.

Parimate soovidega,

Merike Mikko

kontinentsusnõustaja
6462121
tallinn@inkotuba.ee

Küsimus:
Soovin oma 96 aastasele emale mähkmeid, kuid ei tea, kust neid saada ja milliseid valida. Olen rõõmus, kui saan teilt asjakohast teavet. Ta käib tihti WC-s, eriti öösiti, kuigi midagi eriti ei tule. Magamine on ikkagi kartuse tõttu häiritud. Tänan abi eest!

Vastus:
Tere.
Mähkmeid on Teil võimalik emale osta soodustingimustel kõikidest Inkotubadest. Täpsemad kontaktid (aadressid, telefoninumbrid ja lahtiolekuajad) leiate meie kodulehelt www.kuivaks.ee. Tallinnas asume Tõnismäe polikliinikus, Hariduse 6 või ka Endla 59. Soodustusega ostmiseks oleks vajalik küsida perearstilt või erialaarstilt tõend, et Teie ema vajab mähkmeid soodustusega. Selle tõendiga pöördudes elukohajärgsesse sotsiaalosakonda väljastatakse isiklik abivahendi kaart. Inkotuppa tulles võtke kaasa nii isiklik abivahendi kaart kui ka arstitõend. Tooteid s.t mähkmeid on väga palju erinevaid. Kindlasti leiame Teie emale sobiva toote. Kui aga tundub, et hetkel ei saa perearstiga ühendust, siis alati on võimalik meilt ka täishinnaga leida sobiv toode.
Parimat soovides,
Merike Mikko
kontinentsusnõustaja

 

 

 

 

Küsimus:
Olen 16 aastane ja probleemiks on tihe pissihäda.Tunnen nagu oleks ilge häda aga tuleb vaid väikse sorts. Urineerimine on valulik. Pissihäda on umbes iga poole tunni tagant, kas see tähendab midagi hullu või mida peaks ette võtma?

Vastus:
Teil võib olla tegu põiepõletikuga kuid kindlasti pöörduge perearsti vastuvõtule kes teeb uriinianalüüsi ning vajadusel ka muud uuringud ja määrab ravi.

Merike Mikko
Kontinentsusnõustaja

Küsimus: Olen 17aastane neiu. Mul on selline probleem, et mu põis ei peagi põhimõtteliselt enam üldse. Millest see tulla võiks? Kui tuleb häda, siis on kohe vaja vetsu minna ja kui ei saa siis ei saagi enam midagi takistada, lihtsalt jookseb. Ma ei tea mida teha, päris hull tunne on.
Vastus: Kui urineerimisega on probleeme, kas suuremal või vähemal määral, tasub kindlasti pöörduda abi saamiseks arsti poole või esmasele nõustamisele Inkotubadesse. Kontaktid leiab www.kuivaks.ee lehelt. Uriinipidamatusel võib olla mitmeid põhjuseid, tähtis on need välja selgitada. Teie kirja lugedes ei saa kahjuks veel kindlalt väita, et tegu on tung- ehk pakitsustüüpi uriinipidamatusega. Tänapäeval on väga head ravivõimalused, kuid selleks peab tegema mõningad uuringud. Kindlasti ka uriinianalüüs, mida saab teha perearst.

Küsimus: Kuidas teha vaagnapõhjalihaste harjutusi, kas tuleb tulla kohapeale, et teada saada?
Vastus: Vaagnapõhjalihaste treenimiseks leiate infot meie kodulehelt https://kuivaks.ee/2013/10/moned-napunaited-vaagnapohjalihaste-treenimiseks/ ja www.tena.ee/naised/harjutused/ Samuti on võimalik leheküljelt www.corewellness.ee tellida tasuta vaagnapõhjalihaste harjutuste DVD. Kui aga midagi jääb selgusetuks, võib loomulikult tulla kohale Inkotuppa – kindlasti oleks vajalik eelnev registreerimine nõustamiseks. Kontaktid www.kuivaks.ee lehel.

Kas peaksin tundma muret, kuna minu 2,5aastane laps pissib voodisse ning vahel ei kontrolli ennast ning pissib täis koha, kus istub? Kui ise teda kutsun pissile, siis pissib ikka ilusti potti. Aga muret teeb just see, et ta öösiti voodisse pissib. Kas peaksin kuhugi pöörduma või läheb see iseenesest mööda?
Vastus: Laps hakkab 2. eluaastal tunnetama oma kusepõie täitumist, aga ta ei suuda veel teadvustada urineerimistungi algust ja selle kannatamist teatud aja. Just 2.-4. eluaastal õpib laps pissihäda ka pisut kinni hoidma, et õigel ajal potile jõuda. Kuni 4. eluaastani ei peeta öist voodimärgamist veel probleemiks ja alles 5aastaseks saanud lapse puhul tuleb hakata selle häire põhjusi otsima ja ravi kohaldama.

Oleme vanatädile ostnud püksmähkmeid tavahinnaga apteegist. Lugesin, et neid on võimalik osta ka soodsamalt (näiteks Inkotoast). Vanatädil on ka isikliku abivahendi kaart. Nagu aru sain, oleks vist veel vaja perearstilt tõend, et ta neid mähkmeid vajab? Või saab ka ilma arstitõendita?
Vastus: Kui teie vanatädil on olemas isikliku abivahendi kaart ja sissekirjutus on samal aadressil, mis kirjas kaardil, siis selle kaardiga on võimalik Inkotubadest muretseda erinevaid uriinipidamatusabivahendeid soodustusega. Täpsem info lahtiolekuaegade kohta www.kuivaks.ee. Kahjuks on tõesti vajalik muretseda lisaks ka arstitõend (perearsti tõend), et ta vajab tooteid soodustusega.

Kas alarmaparaati lapsele on võimalik ka Tallinnast laenutada? Või on see võimalus siiski ainult Tartus? Ma ei näe väga vajadust selle ostmiseks, aga kasutada oleks vaja.
Vastus: Alarmaparaate on võimalik laenutada kõikidest Inkotubadest. Kontaktid leiab www.kuivaks.ee lehelt. Kindlasti helistage Teile sobivasse Inkotuppa eelnevalt ja täpsustage, kas hetkel on mõni vaba aparaat, mida laenutame või peab mõnda aega ootama kuni keegi tagastab.

Otsime abi enureesiprobleemiga 17,5 a noormehele. Aastate vältel on käidud uroloogi ja psühholoogi juures – kõik korras. Hiljuti saime psühholoogilt soovituse androloogi vastuvõtule minna. Androloogid aga otseselt enureesiga ei tegele. Kasutatud Minirini (varasemalt ninasprei, nüüd tablettidena). Öine uni on metsikult tugev. Kõhukinnisus on probleem (lugesin netist, et võib olla siduv faktor?). Inkotoa avastasin just nüüd. Kas teie juurest saaks abi ja nõu ning olukorra paranemise lootust?
Vastus: Kuigi noormees ei ole veel täiskasvanu, peab kahjuks tõdema, et enureesi esineb ka täiskasvanutel 1-3% juhtudest, mille põhjus on ebaselge. Soovitused, mida on kindlasti jagatud, kuid kordaksin üle: 2 h enne magamaminekut ei tohiks juua. Eriti vältida õhtupoolses osas gaseeritud jooke, piima, teed, kohvi. Kuna mainisite oma kirjas, et noormees on sügava unega, siis sedagi seostatakse öise märgamisega. Lahendama peaks kindalasti ka kõhukinnisuse probleemi. Inkotuppa võib alati nõustamisele pöörduda. Kontaktid leiab siit. Me kõik peame uskuma tervenemisse, olema positiivse mõtlemisega, siis on ka lootust paranemisele.

Olen 23 a noormees ja vaevab mind juba pikemat aega selline häda, et pean käima väga tihti WC-s urineerimas. Päevas 10+ korda kui mitte rohkem. Pissihäda tuleb alati väga äkki ja läheb koheselt nii suureks, et ei jõua kannatada ja pean jälle jooksma. Vedelikku ei joo ma palju päevas, kuigi janu on tihti, kuna tean, et see tekitaks veel tihedama WC-s käimise. Urineerides välja tulev kogus on alati üsna väike ja lõpetades tunnen, et üsna palju jääb sisse pakitsema ning mõne aja pärast tuleb jälle minna. Eriti tihedaks läheb see siis, kui on närviline või stressirohke aeg. Pissiproov ei näidanud kahjuks midagi. Perearst soovitas minna Tartu Ülikooli Meeste Kliinikusse Dr. Poolametsa jutule. Kas sellise probleemiga oleks see kõige õigem koht, kuhu minna või soovitaksite mujale pöörduda?
Vastus: Kindlasti soovitan pöörduda eriarsti vastuvõtule. Kui Teie perearst soovitas (ta kindlasti teab Teie tervislikku seisundit paremini) Tartu Ülikooli Kliinikumi Androloogiakeskuse Meestekliinikumi ja dr. Poolametsa, siis võiksite ka tema vastuvõtule end registreerida. Dr. Poolamets võtab vastu Tallinnas, telefon registreerimiseks 7319100. Ja mida varem Te vastuvõtule registreerite, seda kiiremini leiate oma ebameeldivale probleemile lahenduse.

Mu poeg on 7-aastane ja iga öö sünnist saati märgab. Olen kuulnud alarmpükstest, kust ma saaksin neid laenutada või osta? Olen pärit Raplamaalt.
Vastus: Kindlasti soovitame enne alarmaparaadi laenutamist pöörduda Inkotuppa nõustamisele! Nõustamine on tasuta, kuid sellele tuleb telefoni või e-posti teel ette registreerida.
Nii laenutada kui ka osta saate alarmaparaate kõikidest Inkotubadest. Teile sobiva Inkotoa kontaktid leiate meie kodulehelt www.kuivaks.ee. Raplamaal meil kabinetti kahjuks ei ole.
Samuti soovitame tutvuda Inkotoa kodulehel oleva materjaliga, mis puudutab enureesi.

Kas 18-aastasel, kellel on diagnoositud enurees, on võimalik osta mähkmeid soodustusega?
Vastus: Isikliku abivahendi kaardi ja arstitõendi olemasolul on võimalik osta Inkotubadest mähkmeid soodustusega. Kuni 18aastased (ilma puudeastmeta) saavad 50% soodustust. Peale 18. eluaastat saavad 40% soodustusega osta tooteid puuetega inimesed või kellel on vähemalt 40% töövõimetus. Täpsem info www.kuivaks.ee või helistades elukohajärgsesse Inkotuppa.

Olen 32-aastane 2 last sünnitanud naine, minu mure algas 2 aastat tagasi, kui sain teada, et kahjuks olen jäänud ilma menstruatsioonita ja selgus kurb tõde, et varajane kliimaks. Nüüd aga on probleem, et iga väike füüsiline koormus, aevastus, köhimine, suur naermine toob kohe uriini valla ja see on väga ebamugav juba. Olen teinud harjutusi, aga ikka pole abi. Loomulikult tõusis ka mu kaal 2 aastaga 20 kg, nüüd olen saanud juba 5 kg maha ja jätkan kaaluga võitlemist. Uurin, kas peaksin pöörduma selle murega oma naistearsti dr Galina Klitteri poole, kes on mulle tegelikult kõik 2 aastat suureks abiks ja nõuks olnud ja tänu temale selgitati välja mu menstruatsiooni ärajäämine. Kas minu puhul hetkel on abi tavalistest abivahenditest või peaks kaaluma operatsiooni?
Vastus: Teie kirjast saan aru, et tegu on stressinkontinentsusega. Stressinkontinentsuse põhjuseks on vaagnapõhjalihaste nõrkus, mis sageli tekib sünnituste, ülekaalulisuse, vähese kehalise aktiivsuse või vastupidi, raske füüsilise töö tagajärjel. Vananedes kipub probleem süvenema.
Häid tulemusi annab vaagnapõhjalihaste treening. Sain aru, et olete ka neid harjutusi teinud. Oluline, et tegite neid harjutusi õigesti ja iga päev. Esimesi tulemusi ei tasuks loota enne 3-4 kuu möödumist. Võiksite tellida koduleheküljelt www.corewellness.ee tasuta DVD vaagnapõhjalihaste treeningprogrammiga.
Kui aga võimlemine tulemusi ei anna või pidamatus süveneb, on võimalik ka operatsioon. Operatsiooni vajalikkuse otsustab ikka erialaarst, kas siis günekoloog või uroloog. Kuni probleem pole lahendatud, soovitan kasutada selleks puhuks mõeldud abivahendeid: spetsiaalseid uriinipidamatuse sidemeid, mille abil on võimalik leevendada pidamatusega kaasnevaid hügieenilisi probleeme.

Olen 21aastane noor naine ning mul on viimase paari kuu jooksul esinenud uriinipidamatus. Häda tekib väga äkki ning kui kiirelt WC-sse ei saa, siis võib juhtuda, et toimub uriini leke. Samuti on WC-s käimise vajadus suurenenud, kuigi korraga eritatav uriinihulk on väikene. Millise uriinipidamatuse vormiga on tegu ja kas tuleks kaaluda operatsioonile minekut või on võimalik asi kontrolli alla saada ka teiste meetoditega?
Vastus: Esmalt soovitaksin pöörduda perearsti vastuvõtule, et lasta teha uriinianalüüs ja uriini külv. Vajadusel peaks külastama ka günekoloogi. Peale mõningaid uuringuid ja analüüse saab otsustada, kas ja millise uriinipidamatuse vormiga on tegu ning millised on ravivõimalused.

Lasen voodisse öösel ja see on juba mitu aastat kestnud. Vahepeal tulevad ka mõned kuivad ööd, ise olen 16, meesterahvas.
Vastus: Öise voodimärgamise põhjuseid on mitmeid ning sageli on need omavahel kombineeritud. Vanusega öine voodimärgamine väheneb ning üle 18aastaste seas on seda alla 1%. Kui Te pole varem arstidelt abi otsinud, siis soovitaksin esmalt alustada perearstist, kes teeb vajaminevad analüüsid-uuringud.

Olen 24aastane noormees. Tekkis selline probleem, et peale urineerimist tuli veel paar tilka verd, kuigi uriin on puhas, aga just peale urineerimist tuleb paar tilka verd. Oskate nõu anda ja öelda, kui kiirelt pean arsti poole pöörduma?
Vastus: Peaksite esmalt perearsti vastuvõtule aja kinni panema (järjekord ei tohiks küll pikk olla). Paar tilka verd peale urineerimist – veri võib olla tingitud mitmetest erinevatest põhjustest sealhulgas ka suguhaigusest.

66aastane infarktijärgselt parema poole halvatusega mees. Öösel kimbutab teda tihe pissimise soov, kui “utka” käepärast voodisse jätab, siis kallab selle ümber. Mähkmeid ka kuidagi peale haiglat ei taha. Kas on olemas mingit uriinikogujat, mida öiseks ajaks saaks kinnitada mehe keha külge nii, et oleks muretu?
Vastus: On olemas meestele mõeldud uriinikogumissüsteem. Kondoomi meenutav conveen, mis paigaldatakse peenisele ja mille lahtiolevale otsale kinnitatakse uriinikott. Conveenid on erinevates suurustes. Kõige rohkem ostetakse 30 mm conveene. Uriinikotid on tühjendatavad ja samuti erinevate mahutavustega. Küsige Inkotoast täpsemat infot conveeni kohta.

Olen 29 a. naine. Käisin eelmisel nädalal rannas päikest võtmas, jahutasin end meres. Õhtul, kui kodus WC-sse läksin, tundsin tugevat valu pissimise ajal ja eriti lõpus. Käin tihti WC-s ja see on valulik. Arvasin, et ehk väike külmetus, läheb ise üle, ostsin apteegist urosepti ja joon õhtuti kummeliteed. Täna õhtul (5 päeva hiljem) kraadisin ja avastasin, et mul on ka väike palavik (37,4) Kas peale selle, et perearstile lähen, peaks minema ka igaks juhuks günekoloogi juurde kontrolli? Mul oli u. kuu aega tagasi ka kaitsmata vahekord. Tundub tõsine põiepõletik olevat, sümptomite järgi.
Vastus: Põiepõletik on naistel kõige tavalisem kuseteede põletik.
Iseloomulik on tihe ning valulik urineerimine, uriini eritub korraga vähe. Palavikku esineb harva, vaid ägeda ja raske vormi puhul. Käsimüügiravimitest (Urosept) on abi vaid siis, kui neid hakatakse
tarvitama esimeste haigusnähtude ilmnemisel, vastasel korral on nende ravitoime väike. Võiksite teha jalgadele sooja vanni, hoida sooja kotti põie peal, hästi palju juua, vähemalt 1,5-2 liitrit vedelikku päevas (erinevad teed, nt. leesikatee). Loobuda kohvist (ärritab kuseteid), alkoholist, vürtsistest toitudest. Võimalusel süüa jõhvikaid. Apteekides peaks olema saadaval ka jõhvikaekstraktid/dražeed. Väljaravimata põiepõletik võib kujuneda krooniliseks või lisada
neeruvaagnapõletiku. Esmalt soovitaksin kindlasti ühendust võtta perearstiga, kes teeb vajalikud uuringud ja kirjutab välja retseptiravimid. Günekoloogile võite kontrolliks samuti aja kinni panna.

Olen 27 a naine. Olen viimase mõne kuu jooksul korduvalt öösel teinud alla. Öine pissimine on olnud mureks ka lapseeas, pissisin alla kuni 14aastaseni. Vahepealsed aastad juhtus seda vaid üliharva peale alkoholi tarbimist. Olen ka viimasel ajal rohkem tarbinud lahjat alkoholi, kas võib olla see põhjuseks.Millised oleks ravivõimalused?
Vastus: Täiskasvanutel esineb öist enureesi 1,5-3% juhtudest. Ravivõimalus nr 1 Teie probleemile on alkoholist loobumine. Alkohol (ka lahja alkohol) suurendab uriini tootmist, põhjustab põie ärritust ja nõrgendab kontrolli põie üle. Samuti soovitaksin vähendada vedelikutarbimist enne magamaminekut. Kindlasti ei teeks halba vaagnapõhjalihaste treening.

Olen 21aastane. Probleem algas põhimõtteliselt päevapealt. Tavaliselt pole mu alakõht niimoodi punnis, kuid nüüd on ja ei sa vist põit täiesti tühjaks, kui hädal käin. Käin ka suhteliselt harva. Mingit pidamatust ei ole. Valu ega midagi ei tähelda, ehk ebamugavustunnet. Millised probleemi põhjused võiks olla?
Vastus: Palun pöörduge perearsti poole, kes teeb vajalikud uuringud ja muu vajaliku. Teie poolt väljatoodud infot on liiga vähe, et midagi täpsemat soovitada saaks.

Olen 36aastane naine. Sünnitasin loomulikul teel 2 kuud tagasi. Sünnituse lõpus tühjendati põis kateetri abil. Uriinipidamatust ei ole, kuid näen, et kusetee ava on avali ja on tekkinud häiriv uriinilehk, mis ei kao ära ka pärast pesemist. Kas peaksin probleemiga pöörduma arsti poole või on võimalik, et see probleem kaob pikapeale ära vaagnapõhjalihaseid treenides?
Vastus: Kindlasti soovitan Teil pöörduda perearstile ja lasta teha uriiniproov, et välistada põletikku. Ilmselt on kateeter Teie kusitit ärritanud, soovitan altpesu teha intiimpesuvahendiga, mitte seebiga. Seep võib ärritada ja niiskustasakaal muutub. Väga hästi sobivad sünnitanud naistele vaagnapõhjalihaste harjutused. Neid harjutusi teha vähemalt 100x päevas, siis saabub efekt 6 kuu pärast.

Kas on normaalne käia öö jooksul 2-3 korda WC-s, isegi kui enne magamaminekut midagi joonud ei ole? Mul on ka veresuhkru tase normaalsest kõrgem, kas võib see olla põhjuseks? Milliste abivahenditega saaks öist urineerimist vältida? Kas sellega tuleks pöörduda arsti vastuvõtule?
Vastus: Ma ei tea küll Sinu vanust, aga arvan, et 2-3 korda öö jooksul pissil käia on tüütu ja mitte ka loomulik, kui ei ole tund enne uinumist joonud. Veresuhkru taset tuleb Sul jälgida sageli ja vereproov anda tühja kõhuga (ei tea ka Sinu veresuhkru näitajat). Jälgi, et suhkru asemel kasutad suhkruasendajat, et veresuhkrusisaldus ei tõuseks veelgi. Kindlasti soovitan käia perearstil ja teha uriinianalüüs, et vältida põletik põies.
Hetkel jääb selgusetuks, kas Sul on pidamatus, kas Sa ei jõua õigeks ajaks tualetti või käid tihti pissil ja kogus on väike. Kui Sul esinevad sellised probleemid, soovitan pöörduda piirkondlikku Inkotuppa, sealt saad nõustamist ja vastavaid abivahendeid (mähkmeid).
Kuidas on lood unega? Kui inimene ei saa korralikult magada, siis külastab ta tualetti ka tihedamini, see tuleneb juba närvisüsteemist. Seega esmalt soovitan pöörduda perearstile.

Mul on peale sünnitust tekkinud uriinipidamatus, näiteks järskudel liigutustel ja hüppamisel. Olen teinud ka soovitatud harjutusi, kuid probleemist üle pole saanud. Mida teha?
Vastus: Tegemist on sageda probleemiga sünnitanud naiste seas. Põhjuseks on kusiti võimetus vastu panna survele, mis on suurem kusepõie survest, seda eriti pingutuse hetkel. Esialgne ravi on ikkagi vaagnapõhjalihaste järjepidev harjutamine. Harjutusi tuleb teha iga päev ja tuleb leida õiged lihased, siis saabub ka hiljem tulemus. Pinguta lihaseid, mis ümbritsevad tupe sissekäiku, tõmmates neid üles nii tugevasti, kui suudad, lugedes neljani. Samal ajal mitte pingutada kõhu-ja tuharalihaseid. Lõdvestuda. Väliselt ei tohi paista ühegi lihase liikumine, võid kasutada peegli abi. Kui töötad valede lihastega, siis raiskad aega ja tulemust ei tule. Harjutamisel ei tohi hoida hinge kinni ja jälgi, et lõdvestus kestaks sama kaua või kauem kui pingutus. Õpi harjutusi tegema igapäevatoimetusi tehes: istudes,seistes, enne magamajäämist voodis ja pinguta lihaseid last tõstes, aevastamisel, köhimisel jne. Harjuta regulaarselt 10 korda päevas, igas seerias vähemalt 10 või 30 pingutust ja lõdvestust. Kui ikkagi ei saa aru, milliseid lihaseid pingutada, siis tualetti minnes peata uriinivool korraks või voodis lamades aseta kaks sõrme tuppe, pinguta tupp kokku ja tunneta lihaste tugevust ümber sõrme. Esimeste tulemuste ilmnemist oota 8 nädala möödumisel ja edu saabub poole aasta pärast. Kui Sa ei saa ikkagi harjutustest aru, siis aitavad nii naistearstid, võimlemisinstruktorid kui Inkotoa töötajad. Tuppe saab trimmida ka apteegis saadavaolevate nn. kuulidega. Need 800-900 krooni maksvad kuulid on eri raskusega. Alustuseks tuleb tuppe panna kergem kuul ja püüda seda seal kinni hoida. Piisab 15 minutist. Järk-järgult tuleb pikendada treeningu aega ja hiljem võtta juba raskem kuul. Abi on neist nii tupelihaste treenimisel kui ka uriinipidamatuse korral. Lõpetuseks: kui saab juba hüpata jalgadega harki-kokku ilma, et tekiks uriinileket, oled väga hästi treeninud. Head harjutamist!

Mul esineb uriinipidamatus ja haisen ebameeldivalt selle järgi. Kas on mingit spetsiaalset vahendit olemas, millega nahka pesta, mis haisu neutraliseerib?
Vastus: Esmalt soovitan perearstile pöörduda uriinianalüüsi kontrolliks, et põletikku välistada. Uriinilõhna eritub rohkem ka siis, kui ei vaheta piisavalt sageli mähet.
Uriinihais oleneb mitmest tegurist: mida sööd, jood ja milliseid ravimeid võtad. Halva lõhna eemaldamiseks on mitmeid vahendeid: TENA pesukreem, mis puhastab, taastab ja kaitseb õrnalt tundlikku nahka. Ei vaja vett ega seepi. Kanda väike kogus pesukreemi eelnevalt niisutatud pesukindale ja pühkida mähkmepiirkonda eestpoolt tahapoole. TENA pesuvaht on sama efektigakui pesukreem ja samuti ei vaja vett ega seepi. Saadaval aerosoolpudelites.
Pesukinnas: pesukinnas enne ühelt poolt niisutada ja kanda peale pesuvahendit ja teise poolega pärast kuivatada mähkmealune piirkond suunaga eest taha.
TENA niisked puhastusrätikud: rätikud on mugavas ja kergesti avatavas ja suletavas pakendis. Rätik on eelniisutatud, pehme ja alkoholivaba, mis on mõeldud kogu keha kiireks ja õrnaks puhastamiseks. Puhastusvedelik ei vaja mahapesemist. Toodetega saab tutvuda ja neid osta internetipoest ja ka külastada kodukohajärgset Inkotuba.