Viljandi kesklinnas on kolm ettevõtet, kes müüvad invaabivahendeid: üks neist on spetsialiseerunud uriinipidamatuse puhul vajalikele ehk inkotoodetele, teistest on võimalik osta ka näiteks ratastoole, rulaatoreid ja haigevoodeid, kirjutab Sakala.

Soodustust saab abivahendi kaardiga

Viljandi Inkotoas Tallinna tänav 11-a müüakse peamiselt inkotooteid ja neid käivad endale muretsemas eelkõige eakad inimesed. Toa kontinentsusnõustaja Lilian Merida sõnutsi võib sealt osta näiteks sidemeid, mähkmeid ja nahahooldusvahendeid, aga ka potitoole ja keppe.

«Kui mähet kasutada, siis peaks tõenäoliselt kasutama ka pesukreemi ja nahahooldusvahendeid. Need on ka riikliku soodustuse all,» rääkis Merida.

Riiklikku soodustust saavad tema ütlemist mööda need, kel on isikliku abivahendi kaart­. Pensionärid ja täiskasvanud puuetega inimesed saavad riigi doteeritavatelt toodetelt soodustust kuni 40 ja puuetega lapsed kuni 90 protsenti.

«Siin on piirang selline, et ühes kuus saab soodustusega kuni 60 mähet ja kuni pool liitrit hooldusvahendit. Inimesed aga ostavad neid ikka just nii palju, kui neil tarvis on. Näiteks lamavatel haigetel ja lastel läheb mähkmeid tunduvalt rohkem kui kaks tükki päevas. Juurde saab neid osta täishinnaga,» selgitas Merida ning lisas: «Kui lapsel puuet ei ole, saab ta soodustust 50 protsenti. Väiksema ehk vähem kui 500-milliliitrise imavusega inkotooteid doteerib riik 40 protsendi ulatuses ning neid saab kuus kuni 40.»

Isikliku abivahendi kaardi saab maavalitsuse sotsiaalala peaspetsialistilt arstitõendi alusel.

«See kaart kehtib puuetega inimestel eluaeg, aga neil tuleb seda siiski iga aasta tagant uuendada. Kui mängus on riigi raha, peab olema fikseeritud, et inimesel on tõesti puue ja ta tõesti sihtotstarbeliselt vajab selliseid abivahendeid,» rääkis Merida.

Inkotoodete piirhinnad on tema sõnul kehtestatud sotsiaalministeeriumi määrusega. «Need sõltuvad sellest, kui palju uriini mähkmesse sisse mahub. Näiteks 200—400-grammise imavuse puhul on üks piirhind, 400—600-grammise puhul teine.»

Merida nentis, et kui varem oli kõigil toodetel oma piirhind, siis tänavu kehtestati piirhinnad tootegruppidele. «Üldiselt said uuest aastast kehtima hakanud määrusega kannatada need, kes kasutavad suuri ja pakse mähkmeid, ehk kõige abitumad, lamajad. Nemad saavad nüüd soodustust õhema toote pealt.»

Invatransporditeenust Viljandi Inkotuba ei paku, kuid kohapeal on võimalik lasta mõõta vererõhku ja veresuhkru taset.

«Vererõhu mõõtmine on tasuta, aga veresuhkru mõõtmise korral peab testriba kinni maksma,» märkis Merida ning ütles, et seda võimalust kasutavad eakad inimesed päris agarasti. «Kui vana inimene ikka korra kuus linna meilt asju ostma tuleb, siis laseb ta ka vererõhku mõõta ning kes oma veresuhkru taset jälgivad, teevad testi korra-paar aastas — perearsti juurde ei ole ju alati minekut.»

Puuetega lastele tehakse abivahendeid tellimisel

Linna esimene inva- ja inkotoodete pood, Tartu osaühingu ITAK Viljandi filiaal on tegutsenud umbes 20 aastat.

«14 aastat oleme olnud Vabaduse plats 4 ruumides. Enne seda olime maavalitsuses sotsiaalosakonnaga ühel korrusel,» lausus klienditeenindaja Krista Neering.

Selles poes on saadaval elementaarset liikumispuuet kompenseerivad abivahendid, nagu ratastoolid, rulaatorid, kepid ja kargud, samuti mitut masti pidamatuse abivahendid. «Pakume ka erisuguseid voodeid ning neid saab nii osta kui laenata kohapealt ega pea hakkama tellima,» lisas klienditeenindaja.

Neering tõi tootevalikust välja veel jalatsite alla käivad jäänaelad, mis aitavad libedaga teel püsida. «Ma ise nägin ükspäev vanemat prouat, kellel need ilusti all olid. Tegelikult peaksid kõik pensionärid ja puuetega inimesed praeguse ilmaga jäänaelu kandma, samuti nagu pimedal ajal peab kandma helkurit,» kõneles ta ning lisas: «Olemas on veel jääteravikud, mis käivad kepi või kargu otsa.»

Neeringu sõnul käib ka invatoodete rentimine abivahendikaardi alusel.

«Kui inimene soovib saada ratastooli ja mähkmeid, siis on arstil mõistlik kirja panna, et ta vajab liikumis- ja hooldus­abivahendeid, sest võib-olla on tal hiljem tarvis hoopis rulaatorit või midagi muud,» andis ta nõu.

Kuigi ITAK-i Viljandi poes müüakse palju standardseid tooteid, mis peaksid sobima laiale kasutajaskonnale, tuleb puuetega lastele abivahendeid teha ka tellimustööna, just nende vajadusi silmas pidades.

«Meie firma Tartu spetsialistid tulevad ja vaatavad lapse üle, teevad vajalikud analüüsid ja mõõtmised ning nende põhjal valmistatakse just sellele konkreetsele lapsele sobiv abivahend,» rääkis Neering ning tõi näiteks Karula Kodu raske puudega noored. «Nad kõik on erinevad. Nende puhul ei saa tulla lihtsalt uksest sisse ja võtta standardset ratastooli.»

Kallimaid tooteid, näiteks mitmesuguseid madratseid voodihaigetele, saab poest ainult ettetellimisel ning nende soovijail tuleb end järjekorda panna.

See, kui suures ulatuses riik ostetava abivahendi hinna hüvitab, on kehtestatud sotsiaalministri määrusega.

«Üldjuhul on nii, et abivahendeid, mis maksavad vähem kui 6 eurot 39 senti, riik ei doteeri. Kui kepp maksab 14 eurot, tuleb endal maksta 6,39 ja riik katab ülejäänu. Kui kepp maksab 16 eurot, doteerib riik 50 protsenti,» selgitas Neering.

Küsimusele, kas poe asumine keldrikorrusel klientides nurinat pole põhjustanud, vastas Neering, et enamasti käivad invatarbeid ostmas abivajaja pereliikmed või lähedased. «Tagantpoolt on meile võimalik sisse pääseda ka ratastooliga, aga eks see asukoht muidugi natukene pahameelt ole tekitanud.»

Kolmas pood avati alles äsja

Viljandi uusim invaabivahendite pood, mis kuulub osaühingule Egero ja asub Tallinna tänav 3-a, avas uksed 1. märtsil. Tegelikult on see pood tegutsenud küll juba 2011. aasta lõpust, kuid seni Viljandi haigla neljandal korrusel.

Kesklinna kolimine võeti ette suuresti klientide mugavuse pärast. «Inimesed, kel on invatooteid vaja, ei hakka kesklinnast haiglasse sõitma, sest see nõuab palju aega ja vaeva,» ütles poe juhataja Mati Rohtlaan.

Teine põhjus oli ruumipuudus. Kui haiglas oli Rohtlaane sõnul kasutada 18 ruutmeetrit, siis Tallinna tänaval on poe päralt 70 ruutmeetrit. «Nüüd ma saan märksa suurema valiku kaupa välja panna,» avaldas ta heameelt.

Viljandi konkurentidest eristab Egero poodi asjaolu, et see on argipäevadel avatud kella 18-ni. See aga tähendab, et sinna jõuavad õhtul ka tööl käivad inimesed.

Poe kaubavalikus on mähkmed, sidemed, rulaatorid, kargud, kepid ning muud hooldus- ja liikumisvahendeid. Lisaks saab mitmesuguseid liikumisabivahendeid rentida.

«Meie kõige minevam kaup on potitoolid ja erinevad hooldusvahendid,» tõi Rohtlaan välja.

Peale invatoodete müümise ja rentimise pakub Egero ka transporditeenust. Selleks on firmal invabuss ning töötaja, kes nii vanureid kui lapsi vajalikku kohta sõidutab.