Uriinipidamatust lastel pärast 5-ndat eluaastat kutsutakse enureesiks (Enuresis ld k). Öine enurees on tahtmatu pükste märgamine ehk “allapissimine” une ajal. Voodimärgamine on imikul täiesti loomulik, aga kuueaastasel lapsel enam mitte. Kui see esineb teismelisel, siis on probleem veelgi suurem ning lastel tuleb koos vanematega midagi ette võtta. Öine enurees mõjutab lapse enesehinnangut, suhteid eakaaslastega ja vanematega.
Kontroll urineerimise üle areneb koos lapse kasvamisega:
„Laste oskused arenevad pisut erinevalt. Kui ainult vanusest lähtuda, siis 1-2 aastased lapsed saavad aru, et põis on täis ja seetõttu hilinevadki tualetti minekuga. 2-4 eluaasta vahel õpivad lapsed tundma pissihäda ja aru saama kui kaua kannatada tohib, et jõuda kuivade pükstega potile. Soovitan last panna regulaarselt pissile ja kiita, kui pissimine potti õnnestub. Päeval 1,5-2t tagant potile panna, köita tema tähelepanu, et ta rahulikult ära pissiks ja ei kiirustaks põit tühjendamata potilt ära“ dr Aili Traat.
Pott, selle ümbrus ja potil istumise asend on oluline. Lasteaedades on soovitav väikelastele asetada poti ette kõrgendus, kuhu laps saab jalgu toetada ja lõdvestuda. Toaletis käimine peaks olema võimalikult mugav ja privaatne. WCs on oluline paberi, seebi olemasolu, üleüldine puhas ja lõhnatu olme. Rootsi koolilaste küsitlemisest selgus, et 63% õpilastest ei arvesta koolis roojamisega. See võib tekitada kõhukinnisust, mis omakorda võib esile kutsuda pidamatuse ilminguid.
Öise voodimärgamise põhjuseid on mitmeid ning sageli on nad omavahel kombineeritud. On arvatud, et enureesiga lastel areneb põiefunktsioon välja hilinemisega. Põie täitumise kohta saab kesknärvisüsteem informatsiooni põieseina venitusretseptoritelt. Enamlevinud on seisukoht, et enureesi põhjustavad põiefunktsiooni häired, kus on vähenenud põie funktsionaalne maht ja esineb põielihaste ebastabiilsus.
Abi voodimärgamise probleemi ületamiseks võib küsida oma perearstilt, samuti pediaatritelt. Enureesi puhul saab tasuta nõu ka Inkotoa spetsialistidelt. Üle Eesti, erinevates linnades, asub 12 Inkotuba, kus töötavad pikaajalise kogemusega kontinentsusnõustajad. Vajalik on eelregistreerimine. Info Inkotubade asukohtade ja lahtiolekuaegade kohta leiab kodulehel kuivaks.ee. Samuti saab esitada küsimusi spetsialistidele, nt pediaater Aili Traat on nõus vastama laste enureesi teemalistele küsimustele elektroonilisel teel. Kodulehel www.kuivaks.ee leia link „küsi asjatundjalt“.
Voodimärgamine on lapsele suur psüühiline pinge. Seepärast on väga vajalik vanema igakülgne toetus, rahulik ning kannatlik meel ning nõustaja (perearsti) asjatundlikkus. Perearst võiks nõustamisel esitada järgmised küsimused (dr Ülle Toots):
Väljutatud uriini hulk (2-12 a.) = (vanus aastates x 30) + 30 ml. Põie tühjendamise harjumuste kujundamisele saavad vanemad kaasa aidata. Samuti on oluline põie tühjendamise poos ja pingevaba õhkkond. Mõnikord üleliia pingutatud tualeti treening võib põhjustada lapse suutmatust lõõgastada sfinkterit ja tühjendada kusepõit.
Kasutatud kirjandus: www.kuivaks.ee; Inkotuba MTÜ koolitusmaterjalid, pediaater Aili Traat, pediaater Ülle Toots.