NB! Konto number ja ettevõtte nimi on muutunud!

Sotsiaalminister selgitas Riigikogus abivahendite süsteemi muudatusi

Sotsiaalminister selgitas Riigikogus abivahendite süsteemi muudatusi

Kolmapäeval, 20. veebruaril esitas Riigikogu infotunnis abivahendite süsteemi muudatuste teemal sotsiaalminister Taavi Rõivasele küsimusi sotsiaalkomisjoni liige Helmen Kütt.

Minu küsimused on seotud pidamatustoodete ehk mähkmete funktsionaalsusgrupi-põhiste piirhindade kehtestamisega käesoleva aasta jaanuarist. Selgitage palun, miks selline määrus kehtestati ja mida sellega seoses inimesed kaotasid või võitsid?

Sotsiaalminister Taavi Rõivas: Mis puudutab inko-tooteid ja nende kättesaadavust puuetega inimeste jaoks, siis me oleme aasta-aastalt kasvatanud riigieelarves summasid nende toodete kompenseerimiseks ja vajadus nende toodete järele on ja jääb jätkuvalt suureks. Käesoleva aasta 1. jaanuarist kehtestati toodetele piirhinnad ja piirhindadel on tegelikult kaks eesmärki – ühelt poolt hoida nende toodete hinna tõus kontrolli all ja teiselt poolt see, et kättesaadavus nendele inimestele, kes neid vajavad, oleks tõepoolest tagatud.
Ma olen kursis MTÜ Inkotuba pöördumisega, millele te viitasite. Pöördumise konkreetseid detaile me kindlasti kõigepealt analüüsime ja siis vaatame, kas see vajab teatud detailides täpsustust või mitte. Aga üldpõhimõte on see, et me soovime piirhinna kehtestamisel võtta aluseks mitte kõige odavama toote ega ka mitte nii nagu näiteks ravimite puhul, kus on odavuselt teine toode, vaid me võtame aluseks seni kõige levinuma toote ja selle põhjalt saame need piirhinnad kehtestada. Ma usun, et selle süsteemi eeldus on see, et need tooted, mida inimesed ise kasutavad, saavad ka kõige paremini kompenseeritud.

Ministeeriumi 4. jaanuari pressiteates ütlesite te samuti, et see on hinnatõusu piiramiseks, samas uurisin nende mõne päeva jooksul Eesti MTÜ Ikotoa hindasid 2011–12 – need hinnad ei ole olnud tõusuteel, nad on olnud kogu aeg samad. Täna on tekkinud olukord, kus kõige suurema löögi alla on sattunud just kõige haavatavam sihtgrupp ehk puuetega lapsed. Muidugi on muutunud halvemaks ka teiste olukord, aga puuetega laste vanemad on sellises olukorras, kus harjumuspärased mähkmete asemel, mida nad on proovinud, kasutanud ja leidnud olevat kõige sobivamad, on nüüd sunnitud kasutama sellist nn keskmist toodet. Need lasevad aga tihti uriini läbi, lekitavad voodit, voodid on märjad ja samas osadele lastele keskmine toode lihtsalt anatoomiliselt ei sobi. Kas te olete teadlik, et omaosalus on tõusnud neli korda, seda nii odavamate kui kallimate toodete juures?

Sotsiaalminister Taavi Rõivas: Veel kord: selleks et kommenteerida väga konkreetset näidet, peab pisut avama ka laiemat tausta. Laiem taust on see, et meil on puuetega laste puhul olnud teenuse saamisel aegade jooksul järjekorrad. Need järjekorrad said eelmisel aastal väga olulises osas lahenduse ja ka käesoleval aastal on meil võimalik tagada see, et kõigile, kes teenust vajavad, eeskätt just lapsed, on see teenus reaalselt ka olemas.
Mis puudutab konkreetset toodet, mis on selles pöördumises toodud, siis ei ole tegemist n-ö – kuidas te ütlesite? – keskmise tootega, vaid tegemist on kõige levinuma tootega ja me saame eeldada (kuigi me loomulikult analüüsime neid detaile), et kõige levinum toode on tegelikult see, mida inimesed ka seni on kõige meelsamini ise soetanud, ise kasutanud. Konkreetsele tootele, mille osas see kaebus tuli, on nii odavamaid kui kallimaid alternatiive.

Iga laps on ainulaadne. Keskmine või kõige rohkem ostetud toode ei pruugi sobida neile, kes tegelikult erivajaduse tõttu vajavad just seda kallimat toodet. Ma olen võtnud kuue lapsevanema andmed. Kus omaosalus oli kuus 9 eurot, seal on ta tõusnud täna 36-ni, kõige odavama variandi puhul 4.80 on tõusnud 19.20 -ni ehk tõepoolest see tõus on olnud neljakordne ja samavõrra, küll mitte neli korda, on siis vähenenud 2012 ja 2013 aasta võrdluses riigi osalus.
See, et olukorda on vaja analüüsida, on kahtlemata õige. Millal te arvate, et te olete valmis selle analüüsi tulemusest informeerima ka Riigikogu või vähemalt sotsiaalkomisjoni, sest lapsed vajavad hooldamist iga päev ja me räägime soodustusest 60-le mähkmele kuus. Täishinnaga ostetakse mähkmeid ju juurde.

Sotsiaalminister Taavi Rõivas: Puuetega inimeste abivahendite teenust vajab Eesti riigis üle 57 000 inimese, aga ma olen nõus, et kui on kas või kuuel juhul probleeme, siis loomulikult ka nende probleemidega tuleb tegeleda. Ma oleks väga tänulik, kui te nende kuue inimese andmed või vähemasti probleemide sisu annaksite ka ministeeriumile, et me saaksime ükshaaval nende probleemidega tegelda ja analüüsida, kas viga on konkreetses valikus või on küsimus süsteemis.
Nende teenuste kättesaadavus Eestis üldiselt on märgatavalt paranenud. Ka käesoleva aasta eelarves on meil üle 400 000 euro rohkem, kui oli eelmise aasta baaseelarves. Etteruttavalt võib öelda, et läbirääkimistel Rahandusministeeriumiga kavatseb Sotsiaalministeerium ka sel aastal esitada lisataotluse. Meie huvi on ikkagi väga selgelt suunatud sellele, et selles valdkonnas ei tekiks järjekordi, et kõik, kes teenust vajavad, saaksid selle.

Küsimused ja vastused on siin toodud lühendatud kujul. Infotunni stenogrammi täielikul kujul saab lugeda Riigikogu kodulehel.