NB! Konto number ja ettevõtte nimi on muutunud!

Vähemuste meediakajastus: puuetega inimestest räägitakse haletsusega

Vähemuste meediakajastus: puuetega inimestest räägitakse haletsusega

Vähemuste meediakajastust uurinud rahvusvahelisest meediamonitooringust “Teiste sõnadega” ilmnes, et Eesti meedia kajastab erinevaid vähemusi küll neutraalselt, kuid sageli negatiivsetel puhkudel ning jättes tihtipeale vähemuse esindajatelt kommentaari küsimata.

“Uuringust selgus, et ehkki vähemusi kirjeldatakse meedias üldiselt neutraalses toonis, siis kirjutatakse neist sageli negatiivsetel või kurioossetel puhkudel ning tõstetakse esile nendega seostatud negatiivseid omadusi,” ütles projekti Eesti koordinaator, Tallinna Ülikooli võrdleva poliitika professor Raivo Vetik. „Kõigest vähem kui kümnendikus vähemustest kirjutatud artiklitest leiab ka vähemuse esindaja enda kommentaari. Mõnede ka Eestis esindatud vähemusgruppide kohta saame infot peamiselt välismeediast tõlgitud artiklitest.“

Eriti ilmnes see tendents moslemite, mustanahaliste ja asiaatide puhul, kus enamus nende kohta avaldatud artiklitest on pärit välismeediast. Eesti päritolu uudiseid on kõige rohkem puuetega inimeste, romade ja venelaste kohta.

Kõige rohkem negatiivseid artikleid kirjutati moslemitest, mustanahalistest ja romadest. Kõige neutraalsemad olid artiklid juutidest. Seksuaalvähemustest kirjutatud artiklite puhul oli kõige suurem polariseerumine – neist kirjutati palju positiivseid artikleid, samuti ka negatiivseid.

Vähem kui kümnendikus vähemustest kirjutatud artiklitest leiab ka vähemuse esindaja enda kommentaari. Pigem on vähemuste seisukohad avaldatud refereeringutena välismeediast, mis on stereotüüpe võimendanud.

Monitooringust selgus, et puuetega inimesi on meedias kajastatatud ennekõike kui sotsiaalmajanduslikku rühma. Uudiste tonaalsus on haletsev, kriitika puuetega inimestega mittearvestavate lahenduste suunal ning positiivsed lood edasipüüdlikest inimestest ning erinevatest tänamis-, autasustamis üritustest.

Täna toimunud konverentsil, kus monitooringut tutvustati, ütles Myria Georgiou, Londoni majanduskooli meedia- ja kommunikatsiooni osakonnast, et suure osa infost vähemuste kohta saavad nendega mitte kokku puutuvad inimesed ajakirjandusest. Ajakirjanikud võimendavad vähemusi kajastades enda maailmavaadet. Et olukorda vähemustesse suhtumise osas parandada, tuleks tõsta toimetuste taset.

Meediamonitooring “Teiste sõnadega” viidi läbi Tallinna Ülikooli Riigiteaduste Instituudi ja Kommunikatsiooni Instituudi poolt. Projekti raames jälgitakse vähemuste kajastamist Eesti online meedias, analüüsitakse monitooringu käigus leitud stereotüüpe ning püütakse neid avalikus debatis kummutada. Lisaks akadeemilisele ringkonnale on projekti täitmisse kaasatud ka vähemuste meediagrupp, viimasesse kuulub ka puuetega inimesi ühendavate organisatsioonide esindajaid.