Perearst-resident Evelin Jõemägi kirjutab Maalehe tarbijalisas pidamatusest: kuigi uriinipidamatus on sage probleem nii naiste kui meeste hulgas, avalikult sellest kõnelema ei kiputa.

Link originaalartiklile.
Ka arsti juurde pöördutakse vähem, kui oodata võiks. Ühelt poolt häbenetakse oma haigust, teisalt võidakse seda pidada vananemise vältimatuks osaks.

Arvatakse, et uriinipidamatuse all kannatab pea 10% elanik­konnast.

See on suur hulk inimesi, kellest paljud võiksid ja tahaksid aktiivset elu elada, kuid hirm avalikus kohas “püksi pissida” seab piirangud nii igapäevastele toimingutele, meelelahutusele kui reisimisele. Pikk bussi-, rongi- või lennukisõit võibki jääda ületamatuks katsumuseks…

Sagedamini esineb uriinipidamatust naistel – ligi kaks korda rohkem kui meestel. Probleem sageneb vanuse lisandudes. Uriinipidamatuse riskifaktorid on lisaks ülekaal, vähene liikumine, kohvi ja alkoholi liigne tarbimine, suitsetamine, teatud närvihaigused, naistel rasedus, sünnitus, vaagnaelundite operatsioonid (nt eemaldatud emakas) ning naissuguhormoonide puudulikkus (nt klimakteerilises perioodis).

Uriinipidamatusel on mitmeid vorme
Probleemi võib klassifitseerida mitmeti. Sageli räägitakse ägedast ja kroonilisest uriinipidamatusest. Aktuaalsem on just see viimane, mida omakorda võib jaotada pingutus-tüüpi uriinipidamatuseks, tung-uriinipidamatuseks, ülevoolu-uriinipidamatuseks, segatüüpi uriinipidamatuseks ja täielikuks uriinipidamatuseks. Alljärgnevalt on juttu esimesest kolmest.

“Köhatasin, ja olidki tilgad püksis” – kas tuleb tuttav ette? Tegu on pingutus-tüüpi uriinipidamatusega, mille puhul suureneb kõhuõõnesisene rõhk (aevastamisel, naermisel, köhimisel jne), seejärel tõuseb põiesisene rõhk ja veidi uriini tilgubki välja. Põhjus peitub enamasti nõrkades vaagnapõhjalihastes. Meestel esineb seda harva, rohkem on pingutus-tüüpi uriinipidamatusega tuttavad naised (seotud sageli raseduse ja sünnitamisega).

“Pissihäda tuli nii ruttu peale, et WCsse ma ei jõudnudki…” – siin on probleemiks tung- ehk pakitsus-tüüpi uriinipidamatus. Tekib tugev urineerimisvajadus, mis võib olla tingitud kusepõielihase üleärritusest. Põis töötab aktiivselt, tuues kaasa sageda pakitsustunde ning tiheda urineerimisvajaduse.

Ülevoolu-uriinipidamatus on tuntud külaliseks meestel, naistel esineb seda vormi küllalt harva. Põis on siin ületäitunud ja ei saa korralikult kokku tõmbuda, nagu vaja oleks. Põhiliseks tekkepõhjuseks on meestel eesnäärme healoomuline suurenemine.

Pöörduge kindlasti arsti poole!
Kui urineerimisega on probleeme, kas või vähesel määral, tasub kindlasti arsti poole pöörduda. Tänapäeval on väga head ravivõimalused olemas, lisaks saab inimene ise palju oma probleemi korral ära teha. Enne ravitsemist on aga vaja kindlaks teha, mis on uriinipidamatuse tekkepõhjus, sest vaid õige diagnoos toob efektiivse ravi.

Uriinipidamatuse vormist ja konkreetsest patsiendist lähtuvalt (arvestades patsiendi võimalusi ja soove, kaasuvaid haigusi ja nende raviks kasutatavaid ravimeid jne) valitakse kas mitteoperatiivne ravi (tablettravi, süstid kusiti sisse, salvid/tabletid tupesiseselt menopausis naistele, vaagnapõhjalihaste elektristimulatsioon jne) või operatsioon. Kõik variandid kahjuks kõikide inimeste puhul arvesse ei tule.

Arsti poole pöördumine ja ravisoovituste järgimine on suur samm edasi. Vähetähtis pole aga seegi, mida saab ise uriinipidamatuse tekke korral ette võtta.

Mida saab ise ette võtta?
Et pidamatuse puhul võivad olulist rolli mängida elustiilist tulenevad faktorid, tasub kehakaal kontrolli all hoida, loobuda suitsetamisest (tekitab kroonilist köha, köha ise aga kõhuõõnesisese rõhu tõusu tõttu uriinileket), hoiduda kuse-suguteede infektsioonidest, vähendada alkoholitarbimist ja teha sporti.

Märkima peab, et kõik spordialad siiski ei sobi – nt pingutus-tüüpi uriinipidamatuse puhul võiks vältida kangitõsteid, ekstreemsporti, tavaaeroobikat. Hästi sobivad ujumine, rattasõit ja vesiaeroobika.

Ülioluliseks peetakse vaagnapõhjalihaste treenimist, mis aitab ennetada probleemi teket, aga ka uriinipidamatust parandada või sellest koguni jagu saada. Rohkem infot, ka harjutuste kohta, leiab netilehelt www.kuivaks.ee.

Kui pidamatust pole võimalik vaagnapõhjalihaste treenimise või ravimitega kontrolli alla saada, on abi selleks puhuks toodetud sidemetest, mis aitavad leevendada kaasnevaid hügieenilisi probleeme ning säilitada inimese elukvaliteeti.

Alkoholist loobumine ning kohvi ja tee tarbimise piiramine on samuti abiks. Ka suurte vedelikukoguste joomise vältimine aitab veidi uriinipidamatust leevendada. Eriti tasub seda meeles pidada reisil olles või nt teatris-kinos viibides.