NB! Konto number ja ettevõtte nimi on muutunud!

Eile toimus Paides Eesti esimene omastehooldajate foorum

Eile toimus Paides Eesti esimene omastehooldajate foorum

Eile, 13. oktoobril toimus Paides Eesti esimene omastehooldajate foorum, kus arutati kodus oma lapseeas, täiskasvanud või eaka, kergema või sügava puudega lähisugulase eest hoolitsevate inimeste probleeme.

Mitmedki foorumi sõnavõtud olid äärmiselt emotsionaalsed ning mõtlemapanevad. Näiteks telesaate Puutepunkt produtsent Tiina Kangro, kes on ka ise puudega lapse hooldaja, raputas kõiki kuulajaid konkreetsete ja väga drastiliste näidetega hooldajatest, kes tegelevad praktiliselt 24 tundi ööpäevas oma sügava puudega lähedasega ning neil lihtsalt pole võimalik tema kõrvalt lahkudagi, et kusagilt abi taodelda, või uurida, milliseid võimalusi abi saamiseks oleks – sotsiaalabisüsteem ise aga nende vastu huvi ei tunne.

Sellisel taustal oli Sotsiaalministeeriumi esindajal, hoolekandeosakonna juhatajal Sirlis Sõmer-Kullil keeruline tõestada vastupidist: et ministeeriumi tasandil tegeletakse teemaga küll, kuid see jääb lihtinimesest liiga kaugele, arengukavade ja muu kõrgema pilotaaži tasemele.

Põhjaliku ülevaate Eesti omastehoolduse uuringust ja selle analüüsi põhjal koostatud ettepanekutest andsid Tallinna Ülikooli Sotsiaaltöö Instituudi professor Taimi Tulva ja sama instituudi doktorant Krista Tammsaar. Esimene uuring viidi läbi aastal 2002, käesoleval (2011) aastal korrati uuringut koostöös Helsingi Arcada Instituudiga (toimus samade põhimõtete järgi mõlemas riigis).

Projekti sihtrühmaks on omastehooldajad ja nende hooldamisel olevad 65-aastased ja vanemad eakad. Viidi läbi 65-aastaste ja vanemate eakate postiküsitlus üle Eesti, lisaks intervjueeriti Tallinna ja Lääne-Virumaa omastehooldajaid. Eakate puhul torkas silma, et nii vaimne kui füüsiline tervis ja ellusuhtumine olid märgatavalt paremad neil, kes said veel tööl käia. Nende jaoks olid olulised head suhted lähedastega ning palju pandi rõhku sõltumatusele – olgu transpordi näol, mis võimaldab ringi liikuda, või majanduslikult.

Hooldajate puhul torkas taaskord silma nende käsist-jalust seotus, suutmatus leida vajadusel endal asendajat. „Hooldajad vajavad nõustamist ja tuge, sageli on nad täielikus infopuuduses vähestegi toetusvõimaluste kohta,“ ütles Tammsaar. Ühe ettepanekuna tõid uuringu läbiviijad välja info integreerituse ja arusaadavuse tõhustamise – et materjalid oleksid lihtsalt arusaadavas keeles ning et erinevad allikad (sotsiaaltöötaja, perearst, tugirühm) oleksid kursis probleemi kogu olemusega ning oskaksid inimest edasi suunata. Taas jäi kõlama puhkuse vajadus, majanduslik toimetulek ning hooldaja enese abi, alates sellest, et ta julgeks abi küsida ja oma frustratsiooni tunnistada.

Uuringu järgselt korraldati nii Tallinnas kui Lääne-Virumaal omastehooldajatele ka koolituspäevi.

Omastehooldaja riiklik toetus Eestis on 15-34 eurot kuus, sõltuvalt hooldatava puudeastmest. Kõige raskemas olukorras on need hooldajad, kes peavad töölkäimisest täiesti loobuma, nad hakkavad tulevikus saama ka kõige väiksemat pensioni. Toetuse saajaid on hetkel üle 14 000, kuid inimesi, kes igasuguse toetuseta oma lähedasi hooldavad, on kindlasti kordades rohkem. Eriti taunimisväärne on, et erinevatel omavalitsustel on sotsiaalraha kasutamiseks väga erinevad võimalused ja ka prioriteete seatakse erinevalt: „Esimese kümne omavalitsuse sotsiaalkaitsekulud mullu inimese kohta aastas olid umbes 4000 krooni, aga viimase kümne kulud umbes 400 krooni ehk vahe on kümnekordne,“ on ka sotsiaalminister Hanno Pevkur ühes selle nädala intervjuus öelnud.

Soome omastehoolduse süsteemist ülevaate andnud, sealse Omastehooldajate ja Lähedaste Liidu esindaja Merja Kaivolainen tunnistas, et kuigi Soomes on riigi ja omavalitsuste tugi omastehooldajatele märksa suurem (toetused algavad 350 eurost kuus, hooldajale on ette nähtud 3 vaba päeva kuus, pakutakse väga mitmesuguseid tugiteenuseid), sõltub ka seal riik suurel määral sellest, et pere hoolitseb võimalusel ise puudega lähedase eest. Kui kõik omaste poolt hooldatavad ühtäkki riiklikku hoolekandesüsteemi peaksid üle antama, ei tuleks riik ka seal sellega toime.

Soomes on omastehooldaja toetuse saajaid 37 000, kuid toetuseta hooldab lähedasi kodus suurusjärgu võrra suurem hulk inimesi. Omastehooldajate ja Lähedaste Liit tegutseb Soomes juba 20 aastat vastav seadus on jõus aastast 2006.

Foorumil jõuti tõdemusele, et kiiresti tuleb välja töötada vastav seadus, mis tagaks ühesuguse abi ja väärika toetuse kõigile omastehooldajatele sõltumata nende elukohast. Kuigi algselt jäi foorumi programmist mulje, et kohapeal moodustatakse töörühmad, kus konkreetseid ettepanekuid arutatakse ning foorumi lõpuks suudetakse koostada memorandum, siis seda kahjuks ei juhtunud. Üritus andis hea ülevaate omastehooldajate probleemidest, mille alusel koostatakse lähinädalatel pöördumine koostöös sihtgrupiga Riigikogu sotsiaalkomisjoni poole. Komisjoni liikme Helmen Küti sõnul loodab ta teema tõstatada kahe nädala pärast.

Esimese omastehooldajate foorumi korraldas MTÜ Omastehooldus, mis loodi käesoleva aasta märtsis.

MTÜ Inkotuba korraldas kümne Tallinna omastehooldajate tugirühma käigu Paide foorumile, kes jäid üritusega väga rahule. „Eelkõige sellepärast, et neil oli võimalik päevakeseks kodust eemal viibida, kuid loomulikult ka seetõttu, et nad said sarnaste probleemidega maadlevate inimestega suhelda ning olid tunnistajaks, et nende küsimustega tegeletakse hetkel õige mitmel ja kõrgel tasandil,“ ütles Tallinna tugirühma eestvedaja, MTÜ Inkotuba projektijuht Pirjo Vaarmaa. Omastehooldajate Tallinna tugirühm tegutseb MTÜ Inkotoa eestvõttel aastast 2003 ja kooskäimisi on sageli toetanud Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet.

Kasulikud lingid
Telesaade Puutepunkt ja ajakiri Puutepunktid (äsja valminud esimene puuetega inimestele ja nende lähedastele mõeldud kuukiri): http://www.vedur.ee/puutepunktid

MTÜ Omastehooldus ja omastehoolduse foorum: http://www.omastehooldus.eu

Omastehoolduse foorumi ettekanded peaksid jõudma sellele lehele: http://www.omastehooldus.eu/OMASTEHOOLDUSE-FOORUM-13-10-2011

ERR-i uudis „Omastehooldajad tahavad ühesugust abi ja toetust“: http://uudised.err.ee/?06236703

Postimehe ülevaade Paide foorumist: http://www.tarbija24.ee/597704/lahedaste-hooldajad-ootavad-riigilt-abi/

Sotsiaalminister Hanno Pevkuri vastused omastehoolduse teemalistele küsimustele Postimehes: http://www.tarbija24.ee/597152/pevkur-sotsiaaltoetuste-kaarid-on-hullumeelsed/

Tiina Kangro arvamusartikkel omastehoolduse teemal Postimehes „Juhtmega seina küljes“: http://www.tarbija24.ee/595214/tiina-kangro-juhtmega-seina-kuljes/

Psühholoog Tõnu Otsa artikkel „Kuidas aidata aitajaid“: http://www.tarbija24.ee/595790/tonu-ots-kuidas-aidata-aitajaid/

Tallinna Ülikooli Sotsiaaltöö Instituudi projekt „Omastehooldajate ja -hooldatavate toetamine Eestis ja Soomes“ (ka õppepäevade ettekanded): http://www.tlu.ee/?LangID=1&CatID=3519&ArtID=6944&action=article